Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Ms 12:1-20
Jumal kutsub Aabrami1Ja Issand ütles Aabramile: „Mine omalt maalt, omast sugukonnast ja isakojast maale, mille ma sulle näitan!
2Ma teen sind suureks rahvaks ja õnnistan sind, ma teen su nime suureks, et sa oleksid õnnistuseks!
3Siis ma õnnistan neid, kes sind õnnistavad, panen vande alla selle, kes sind neab, ja sinu nimel õnnistavad endid kõik suguvõsad maa peal!”
4Ja Aabram läks, nagu Issand teda käskis, ja Lott läks koos temaga; Aabram oli seitsekümmend viis aastat vana, kui ta Haaranist lahkus.
5Ja Aabram võttis oma naise Saarai ja oma vennapoja Loti ja kogu nende varanduse, mis nad olid soetanud, ja Haaranis hangitud hingelised, ja nad läksid teele Kaananimaa poole. Ja nad jõudsid Kaananimaale.
6Ja Aabram käis maa läbi Sekemi püha paigani, Moore tammeni; kaananlased olid siis veel sellel maal.
7Ja Issand ilmutas ennast Aabramile ning ütles: „Sinu soole ma annan selle maa!” Siis ta ehitas sinna altari Issandale, kes oli ennast temale ilmutanud.
8Sealt ta liikus edasi mäestikku Peetelist hommiku poole ja lõi oma telgi üles, nõnda et Peetel jäi õhtu ja Ai hommiku poole; ja ta ehitas sinna altari Issandale ning hüüdis appi Issanda nime.
9Ja Aabram läks teele, rändas üha ja siirdus Lõunamaale.
Aabram Egiptuses10Aga maal oli nälg. Siis Aabram läks alla Egiptusesse, et seal võõrana elada, sest maal oli suur nälg.
11Ja kui ta minnes Egiptusele ligines, ütles ta oma naisele Saaraile: „Vaata, ma tean, et sa oled ilusa välimusega naine.
12Aga kui egiptlased sind näevad, ütlevad nad: „See on tema naine!” Siis nad tapavad minu, aga sinu jätavad elama.
13Ütle siis, et oled minu õde, et mu käsi sinu tõttu võiks hästi käia ja mu hing sinu pärast ellu jääks!”
14Kui Aabram jõudis Egiptusesse, siis nägid egiptlased, et naine oli väga ilus.
15Ja kui vaarao vürstid teda nägid, siis nad ülistasid teda vaaraole ja naine võeti vaarao kotta.
16Vaarao tegi Aabramile tema pärast head: ta sai lambaid ja kitsi, veiseid ja eesleid, sulaseid ja teenijaid, emaeesleid ja kaameleid.
17Aga Issand nuhtles vaaraod ja tema koda suurte nuhtlustega Saarai, Aabrami naise pärast.
18Siis vaarao kutsus Aabrami ning ütles: „Miks sa mulle seda tegid? Miks sa ei teatanud mulle, et ta on sinu naine?
19Miks sa ütlesid: Ta on mu õde, nõnda et ma tema enesele naiseks võtsin? Aga nüüd, vaata, seal on su naine, võta tema ja mine!”
20Ja vaarao andis tema pärast meestele käsu, et nad saadaksid minema tema ja ta naise ja kõik, mis tal oli.
Esimese Moosese raamatu varajastes peatükkides esitletakse meile Jumalale sõnakuulelike inimestena vaid Noad ning Aabrami.
Aabram sai Jumalalt väga kõrge kutse: ta pidi maha jätkma kõik mis oli määratelnud tema identiteeti ning alustama uut teekonda usus elavasse Jumalasse. Vastupidiselt Aadamale ja Eevale, oli Aabram valmis kuulma ja kuuletuma. See on küsimus, mida peaksime endalt küsima igal päeval: kas ma kuulan ja kuuletun Jumalale?
Kui Aabram selle kutse sai, ei antud talle peaaegu mingit täpsemat informatsiooni selle kohta, kuhu ta minema peaks. Aga talle anti imeline tõotus, millest kinni hoida, samas mitte ainsatki detaili kuidas see võiks täituda. Jumal kohtleb oma lapsi jätkuvalt samal viisil. Ta ei anna kunagi käsku ilma tõotuseta, kuid enamasti ei avalda Ta meile kutsumise üksikasju.
Aabram peab välja minema selleks, et saada õnnistuseks kõikidele inimestele. Jeesus läkitas oma jüngrid välja selleks, et nemad oleksid õnnistuseks kõikidele rahvastele (Mt 28:19-20). Ka meid on kutsutud olema õnnistuseks teistele inimestele.
Aga kuidas see kõik sinu elus peaks avalduma? Kas näed, kuidas Jumal sinu läbi saab puudutada teisi inimesi? Kui näiteks ulatad sõpruses kellelegi käe, kas oskad toetuda Jeesuse järgijatele antud tõotusele: “Vaata, mina olen igal päeval teie juures” ja otsida Tema juhtimist?
Tundub, et peale väga julget starti hakkas Aabram kahtlema. Miks ta läks Egiptusesse, kui Jumal ei käskinud sinna minna? Miks ta valetas ning püüdis petta vaaraot? Ehk hakkas hirm ületama tema usku: hirm nälga jääda; hirm oma elu pärast?
Tundub, nagu oleks Aabram silmist kaotanud peaeesmärgi: usaldada Jumala kutset, tõotusi ning kuuletuda Jumala juhtimisele. Selle asemel püüdis ta oma tarkuse ja kogemuse varal ise hakkama saada. Ta otsustas ise kuidas oleks kõige parem vältida nälga jäämist ning kasutas omaenese mõistust püüdes päästa end keerulisest olukorrast - jõudes viimaks otsese petmiseni.
Kui tuttav see meile on ja kui sageli toimime täpselt samamoodi! Alustame oma teekonda sõnakuulmises, kuid kui asjaolud muutuvad raskeks või me ei oska inimlikult enam edasimineku võimalust näha, siis muudame kurssi ilma, et isegi konsulteeriksime Jumalaga. Nii võime aga jõuda selleni, et hakkame manipuleerima enese huvides.
Jumala arm ja halastus on piisavad selleks, et täide viia Tema plaanid, hoolimata meie abitusest või mässamisest. Kui meie teeme viletsaid valikuid ja ajame kõik untsu, ei loobu Jumal meiega tegelemast. Ning Aabrami näide peaks olema tõsine julgustus - sest kuigi ta jätkas teekonda enda arusaamise kohaselt ning vigadega, kirjeldatakse teda ikkagi kui usukangelast ning eeskuju, keda tuleks järgida (Hb 11:8-12).
Selle kommentaari autor: APÜ