Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Ms 14:1-24
Aabram ja Lott1Ja Sineari kuninga Amrafeli, Ellasari kuninga Arjoki, Eelami kuninga Kedorlaomeri ja Goojimi kuninga Tideali päevil sündis,
2et nad alustasid sõda Soodoma kuninga Bera, Gomorra kuninga Birsa, Adma kuninga Sineabi, Seboimi kuninga Semeeberi ja Bela, see on Soari kuninga vastu.
3Need kõik kogunesid Siddimi orgu, kus nüüd on Soolameri.
4Kaksteist aastat olid nad Kedorlaomerit orjanud, aga kolmeteistkümnendal aastal nad tõstsid mässu.
5Ja neljateistkümnendal aastal tulid Kedorlaomer ja need kuningad, kes olid koos temaga, ja lõid refalasi Astarot-Karnaimis, susiite Haamis, emiite Kirjataimi tasandikul
6ja horiite nende mäestikus Seiris kuni Eel-Paaranini, mis on kõrbe ääres.
7Siis nad pöördusid tagasi ja tulid Een-Mispatti, see on Kaadesisse, ja vallutasid kogu amalekkide väljade ala, samuti võitsid nad emorlasi, kes elasid Haseson-Taamaris.
8Aga Soodoma kuningas, Gomorra kuningas, Adma kuningas, Seboimi kuningas ja Bela, see on Soari kuningas, läksid välja ja valmistusid tapluseks nende vastu Siddimi orus:
9Eelami kuninga Kedorlaomeri, Goojimi kuninga Tideali, Sineari kuninga Amrafeli ja Ellasari kuninga Arjoki vastu - neli kuningat viie vastu.
10Aga Siddimi org oli täis maapigi auke. Kui Soodoma ja Gomorra kuningad põgenesid, siis nad langesid neisse, kuna ülejäänud põgenesid mäestikku.
11Ja nad võtsid kogu Soodoma ja Gomorra varanduse ja kogu nende toiduse ning läksid ära.
12Ja ära minnes nad võtsid kaasa ka Loti, Aabrami vennapoja, ja tema varanduse; ta elas ju Soodomas.
13Aga üks põgenik tuli ja teatas Aabramile, heebrealasele, kes elas emorlase Mamre, Eskoli ja Aaneri venna tammikus; ja need olid Aabrami liitlased.
14Kui Aabram kuulis, et ta vennapoeg oli vangi viidud, siis ta viis välja oma kodakondsed, kes tema peres olid sündinud, arvult kolmsada kaheksateist, ja ajas vaenlasi taga kuni Daanini.
15Ta jaotas öösel oma sulased nende vastu, lõi neid ja jälitas neid kuni Hoobani, mis on Damaskusest vasakut kätt.
16Ja ta tõi tagasi kogu varanduse; ka Loti, oma vennapoja, ja tema varanduse ta tõi tagasi, samuti naised ja rahva.
Melkisedek õnnistab Aabramit17Ja kui ta Kedorlaomerit ja koos temaga olevaid kuningaid löömast tagasi tuli, läks Soodoma kuningas temale vastu Saave orgu, see on Kuningaorgu.
18Ja Melkisedek, Saalemi kuningas, tõi leiba ja veini, sest tema oli kõige kõrgema Jumala preester,
19ja õnnistas teda ning ütles: „Olgu õnnistatud Aabram, kõige kõrgema Jumala, taeva ja maa Looja poolt!
20Olgu kiidetud kõige kõrgem Jumal, kes sinu vaenlased su kätte andis!” Ja Aabram andis temale kümnist kõigest.
21Ja Soodoma kuningas ütles Aabramile: „Anna hingelised mulle, aga varandus võta enesele!”
22Kuid Aabram ütles Soodoma kuningale: „Ma tõstan oma käe üles Issanda, kõige kõrgema Jumala poole, kes on taeva ja maa Looja,
23et ma ei võta lõngaotsa ega jalatsipaelagi kõigest sellest, mis on sinu oma, et sa ei saaks öelda: Mina olen Aabrami rikkaks teinud!
24Mul pole midagi vaja - ainult, mis poisid sõid, ja mehed, kes koos minuga käisid - Aaner, Eskol ja Mamre -, need võtku oma osa!”
Elu võib dramaatiliselt muutuda - küsi Loti käest! Tema arvas, et oli elama asunud “otsekui Issanda rohuaeda” (1Ms 13:10), kuid tegelikkuses pidi taluma aastaid võimsate Mesopotaamia kuningate domineerimist, kohalike valitsejate mässe ning laastavaid karistusaktsioone (s 1-12). Samal ajal elas Aabram rahus ja eemal konfliktipiirkonnast, kuid kui talle räägiti tema sugulase hättasattumisest, astus see juht-karjane-nomaad-kaupmees korraga sõdalase rolli.
Tõotad maad enesele võttes ei olnud Aabram kasutanud oma (sõjaks) väljõpetatud sulaseid, nüüd aga rakendas ta neid teiste päästmiseks. Selle Aabrami teo tulemusena said õnnistatud mitte üksnes Lott, vaid ka “naised ja kogu rahvas “ (s 16)!
Sinnamaani selles peatükis Jumalat ei mainita, kuid kui tuleb Melkiseedek, siis nimetab ta seda Aabrami hämmastavat võitui Jumala poolt antuks (s 20).
Mõnikord diskuteerivad usklikud selle üle, kas teised inimesed teenivad sama Jumalat kui nemad. On tähendusrikas, et Aabram samastab Kaananimaa kuningate “kõigekõrgema Jumala” selle Issandaga, keda tema teenis (s 22) ning ka hiljem nimetavad iisraellased nime “Kõigekõrgem” oma Issandast rääkides (5Ms 32:8; 2Sm22:14; Ps 7:18; Ps 9:3). On oluline tähele panna kuidas erinevad inimesed reageerivad Jumala üldisele ilmutusele - ning sageli sealt alustades jõuavad lõpuks Kristuseni välja (Ap 17:22-31).
Loti päästmine Aabrami poolt ning Aarbami vastus kahele kuningale võiks olla eeskujuks ka kristlikele juhtidele. Aabram ei aja taga omakasu, vaid tema eesmärgiks on saada kasuks teistele ning ta tegutseb selle nimel aktiivselt. Ta annetab Melkiseedekile heldelt - kümnendiku kogu sõjasaagist, ega jäta enesele midagi. Aabram ei soovi kuidagi kahjustada põhimõtet, et tema täelik sõltumine Jumalast annab talle piisava jõukuse, samal ajal kindlustades, et teised, kes temaga on liitunud saaksid kätte neile määratud osa.
Kõik, mis talle sellest sõjakäigust jääb on Jumalale au toomine ning Melkiseedeki õnnistus. Samas algab just siit viis, kuidas Aabrahamis saavad "õnnistatud kõik rahvad maa peal" (1Ms 12:3).
Selle kommentaari autor: John Olley