Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Ms 15:1-21
Jumala leping Aabramiga1Pärast neid lugusid tuli Aabramile nägemuses Issanda sõna, kes ütles: „Ära karda, Aabram! Mina olen sulle kilbiks. Sinu tasu on väga suur!”
2Aga Aabram ütles: „Issand Jumal! Mida sa mulle saad anda? Mina ju lähen ära lastetuna ja mu koja valitsejaks on Elieser Damaskusest!”
3Ja Aabram ütles: „Vaata, mulle sa ei ole ihuvilja andnud, aga näe, minu kojas sündinu saab mu pärijaks.”
4Ja vaata, temale tuli Issanda sõna, kes ütles: „Tema ei ole sinu pärija, vaid see, kes tuleb välja su oma ihust, on su pärija.”
5Ja ta viis tema õue ning ütles: „Vaata nüüd taeva poole ja loe tähti, kui sa suudad neid lugeda!” Ja ta ütles temale: „Nõnda saab olema sinu sugu!”
6Ja ta uskus Issandat ning see arvati temale õiguseks.
7Ja ta ütles temale: „Mina olen Issand, kes tõi sind Kaldea Uurist, et anda sulle päranduseks see maa!”
8Aga ta küsis: „Issand Jumal, millest ma ära tunnen, et ma selle pärin?”
9Siis ta vastas temale: „Too mulle kolmeaastane mullikas, kolmeaastane kits, kolmeaastane jäär ja turteltuvi koos lennuvõimelise pojaga.”
10Ja ta tõi temale kõik need, lõikas need keskelt lõhki ja pani vastavad pooled vastakuti; aga lindusid ta ei lõiganud lõhki.
11Kui röövlinnud laskusid korjuste peale, siis peletas Aabram need minema.
12Aga kui päike loojus, vajus Aabram sügavasse unne, ja vaata, suur ja pime hirm haaras teda.
13Ja Issand ütles Aabramile: „Sa pead teadma, et su järglased on võõrastena maal, mis ei ole nende oma; nad tehakse orjadeks ja neid vaevatakse nelisada aastat.
14Aga ka rahvast, keda nad orjavad, ma karistan, ja selle järel nad tulevad ära suure varandusega.
15Sina ise aga lähed rahuga oma vanemate juurde, sind maetakse heas vanuses.
16Alles neljas põlv tuleb siia tagasi, sest emorlaste süü ei ole tänini veel küllaldane.”
17Ja kui päike oli loojunud ja kui oli pime, siis nähti suitsevat küpsetusahju ja tuleleeki, mis nende lõigatud tükkide vahelt läbi käis.
18Selsamal päeval tegi Issand Aabramiga lepingu ja ütles: „Sinu soole ma annan selle maa Egiptuseojast suure jõeni, Frati jõeni,
19keenlased, kenislased, kadmonlased,
20hetid, perislased, refalased,
21emorlased, kaananlased, girgaaslased ja jebuuslased.”
Tänane peatükk algab sellega kuidas Aabram õpib, et ainuke kilp ning tasu, mida ta vajab on Jumal ise. Kui alguses võib tunduda, et esimese salmi lõpus kõlas mõte, et Jumala käest tuleb tasu Aabrahamile - siis tegelikult ütleb Jumal seal, et Tema ise ongi see Aabrami tasu.
Sellest ei olnud Aabram veel aru saanud. Ta ei suutnud kujutleda mingit väärtuslikumat tasu peale poja saamise. Ning läks veel kaua, enne kui talle hakkas koitma, et suurim õnnistus, mis iial inimesele osaks saada võib, on olla lähedases suhtes Jumalaga. Veel kauem läks selle taipamisega Iisraeli rahval.
Jumal alustab Aabrami küsimusele vastamisega, tõotades talle nii poega, kui ka maad. Kui Aabramil ikkagi ei mõista, kuidas see kõik sündida saaks, kinnitab Jumal oma tõotust erilise tseremooniaga.
Jumala ees loetakse õiguseks usk Tema tõotustesse (s 6, Rm 4:3; Gl 3:6; Jk 2:23) - aga isegi uskudes ja usaldades võib tekkida küsimusi! Ning Aabrahamil on mitmeid küsimusi.
Siin näeme kui imeliselt Jumal suhtleb oma rahvaga: võime täiesti avatult ja ausalt Talle öelda mida mõtleme või tunneme (vt Iiobi raamatud ja psalme), ja Tema vastab meile! Piibel ei esitle meile Jumalat karmi valitsejana, kelle käske on kõik sunnitud täitma, vaid kui Jumalat, kes igatseb lähedast suhet omadega.
Osad meie küsimused sellises suhtes tulenevad uskmatusest, teised taas usust, kui me ei suuda mõista kuidas Jumal toimib. Jumal vastab ja Aabraham aktsepteerib Tema tõotuse kinnituse - siiski järjekordse küsimusega!
Jumala usaldamine ei keela küsimast: “Aga kuidas ma võin teada?” (s 8). Vastuseks Aabrahami küsimusele korraldab Jumal lepingutseremoonia.
Iidsetes Lähis-Ida lepingutes poolitati tapetud loomad, lepingu tõsiduse ja kehtivuse märgiks. Nende poolte vahelt läbi käies tõotasid mõlemad lepinguosalised pühalikult end lepingule pühendada (“Kui ma peaksin lepingut rikkuma, siis käigu mu käsi nii nagu neil loomadel”.) Aabrahamiga sõlmitud lepingus ei lase Jumal Aabrahamil tükeldatud loomade vahelt läbi käia - vaid teeb seda ise. Teisisõnu: Jumal seob end ise ja ainsana lepingu rikkumise karistusega.(Kas sellepärast et Ta teadis, et inimene oma jõust ei suuda lepingut pidada?)
Aabraham peab veel kaua ootama, kuni tuleb tõotuse poeg, kuid kogetud lepingutseremoonia on talle suureks toeks.
Meie usuteekond praegu, Uue lepingu ajal, on samamoodi toestatud Jumala lepingu tseremooniatega, kus Tema on seadnud nähtavad märgid, mille läbi inimene kinnitab oma osalemist lepingus. Need on ristimise talitus ning Püha Õhtusöömaaja (Uue lepingu) lauast osavõtmine. Neile lisaks kinnitavad meid isiklikud kogemused aegadest, mil oleme kogenud Jumala imelist varustamist.
Jumal teab, et vajame jätkuvat meeldetuletust lepingust, millega oleme end sidunud, sellele lisaks aga võime lepingutalitustes osaledes kogeda Tema erilist ligitulekut ning väestamist.
Selle kommentaari autor: APÜ