Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Detailid….

Neljapäev, 26. Jaanuar 2023

Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Ms 18:1-15

Iisaki sündimise tõotus
1Ja Issand ilmutas ennast temale Mamre tammikus, kui ta istus telgi ukse ees kõige palavamal päevaajal.
2Ta tõstis oma silmad üles ja vaatas, ja ennäe, kolm meest seisid ta ees. Ja nähes neid, tõttas ta telgi ukse juurest neile vastu ja kummardas maani
3ning ütles: „Issand, kui ma sinu silmis armu leian, siis ära mine oma sulasest mööda!
4Toodagu nüüd pisut vett, peske jalgu ja nõjatuge puu alla!
5Ma toon palukese leiba, kinnitage südant, enne kui edasi lähete, kui juba kord olete oma sulase kaudu käimas!” Ja nemad vastasid: „Tee nõnda, nagu sa oled rääkinud!”
6Ja Aabraham tõttas telki Saara juurde ning ütles: „Võta ruttu kolm mõõtu nisujahu, sõtku ja tee kooke!”
7Ja Aabraham jooksis karja juurde, võttis ühe noore ja ilusa vasika, andis poisi kätte ja see tõttas seda valmistama.
8Ja ta tõi võid, piima ja vasika, mis oli valmistatud, ja pani nende ette; ta ise seisis nende juures puu all, kui nad sõid.
9Siis nad küsisid temalt: „Kus su naine Saara on?” Ja ta vastas: „Seal telgis.”
10Siis üks neist ütles: „Ma tulen sinu juurde kindlasti tagasi aasta pärast samal ajal, ja vaata, su naisel Saaral saab olema poeg!” Ja Saara kuulis seda tema selja taga oleva telgi ukse juures.
11Aga Aabraham ja Saara olid vanad ja elatanud; Saaral oli lakanud olemast ka see, mis muidu naistele on omane.
12Ja Saara naeris iseeneses ja mõtles: „Nüüd, kui ma olen vanaks jäänud, peaks mul veel himu olema! Ja ka mu isand on vana.”
13Aga Issand ütles Aabrahamile: „Miks Saara naerab ja ütleb: Kas ma tõesti peaksin sünnitama, kuna ma ju olen vana?
14Kas peaks Issandal midagi olema võimatu? Ma tulen su juurde tagasi aasta pärast samal ajal, ja Saaral saab olema poeg!”
15Kuid Saara salgas, öeldes: „Mina ei naernud.” Sest ta kartis. Tema aga ütles: „Sa naersid küll!”

Millised detailid on sinu usuteekonnal olnud eriliselt kinnitavad?

Piibel üldiselt ei raiska sõnu ja see võib tekitada küsimusi, et miks on teatud detaile tekstis mainitud või esile toodud. Siin näiteks puud - s 1,4,8. Võime mõelda paralleelile Eedeni aia looga, võibolla isegi elupuule. 

Meile edastatakse ka detailne menüükirjeldus - mis tegelikult näitab kui hea võõrustaja Aabraham oli. Tollases kultuuris oli külalislahkus väga olulisel kohal, kuid selles menüüs võib näha ka ohvritoomise eelaimdust: parimat  nisujahu, (s 6) kasutati vaid viljaohvrites ja vaateleibade valmistamisel; ning üksnes veatud loomad (nt noor ja ilus vasikas) olid lubatud tuua Jumalale ohvrina.

Aabrahami külalised olid erilised, kuid temapoolne külaliste teenimine toidu, jalgade pesemise ning  puhkamisvõimaluse pakkumisega, sai tehtud enne, kui ta ilmselt adus oma külaliste olemust. 

Peatüki põhiteemaks on tõotuse kinnitamine Aabrahamile ja Saarale, et Jumal kingib neile poja. 

Saara ei osanud Jumala sõnu kuidagi oma ellu paigutada  ning nii nagu tema abikaasagi, naeris sisemiselt mõtte üle, et ta peaks veel lapsi saama. Seegi on ju vaid detail suuremast loost… Inimlikult võime mõista Saara hirmu, kui ta naermine avalikustati ning ta seda salgas - samas oli see veel üks lisakinnitus Jumala tõotusele. Kui Jumal suutis kuulda Saara sisemist vaikset naermist, kas ei võinud Ta siis korda saata ka imelisi muutusi tema ihus? Oli see ju Jumal ise, kes küsis, miks Saara naeris…

Detailid on olulised ka kaasajal. Maailmas on paiku, kus kristlased koheselt kutsuvad võõrad endale külla, jagades nendega kõike, mis neil on, ning tehes kõik, et katta külaliste vajadused. Teistes piirkondades, on võõrastele pakutav külalislahkus sageli limiteeritud, piirnedes näiteks vaid tassi kohviga peale jumalateenistust. 

Tolleaegses kontekstis oleks olnud tavakohane ka see, et meessoost külalised söövad muust perekonnast eraldi, ning nende poolt oleks äärmiselt kohatu olnud hakata juttu tegema võõrustaja naisest, eriti aga otseselt teda vestluse käigus nimetada. Hämmastav detail.

Nii selles loos kui ka mujal Pühakirjas võime aga näha, kuidas inimeste kultuur ning kombed ei pruugi alati kattuda Jumala perspektiiviga. Jumala perspektiivis oli kõige olulisem see, et  inimene (Saara) mõistaks mis tegelikult toimub ning kuidas Jumal tema usku tahab laiendada.

 
Kas sul on kiusatus defineerida oma elu teatud olukordi, kui “liiga raskeid Issanda jaoks”?

Selle kommentaari autor: APÜ