Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1. Peetruse 4:7-11
Kristlase elust ja kannatusest7Aga kõigi asjade lõpp on lähedal. Olge siis arukad ja kained palveteks.
8Üle kõige olgu püsiv teie omavaheline armastus, sest "armastus katab kinni pattude hulga".
9Olge üksteise vastu külalislahked ilma nurisemata!
10Teenigu igaüks teisi selle andega, mille ta on saanud, nagu Jumala mitmesuguse armu head majapidajad.
11Kui keegi räägib, siis ta rääkigu nagu Jumala sõnul, kui keegi teenib, siis teenigu nagu selle jõuga, mille Jumal annab, nõnda et Jumal saaks kõigiti austust Jeesuse Kristuse kaudu, kelle päralt on kirkus ja võimus igavesest ajast igavesti! Aamen.
Selles lõigus nimetab Peetrus kolme olulist tegurit: palvet, armastust ning Jumala seadmist kõiges esikohale.
Kui me soovime elada Jumalale meelepärast elu, eeldab see püsivat palveelu ja osadust Issandaga. Palve ja osaduse kaudu saab ka Jumal meile kõige tähtsamaks ning me mõistame oma sõltuvust Temast. Nii näemegi, et kõik, mis me saavutame või omame, on saadud Issanda armust ning antud selleks, et tuua austust Temale. Selle kaudu õpime ka teises inimeses nägema loodut, kellest Issand hoolib, ning me mõistame Jumala armastuse tähendust.
Peetrus kutsub meid üles püsivaks armastuseks, mis ei sõltu teise inimese vigadest ja patususest, vaid eksisteerib üle nähtava ning paneb inimese teisi teenima ja austusega kohtlema.
Elagem palves, sirutugem kõrgemale teiste puudustest ja vigadest, et Jumal saaks meie läbi austatud ja ülendatud. Selle armastuse kaudu tuntakse, et me oleme Tema jüngrid.
Selle kommentaari autor: Margit Miller