Vaatame, kes on selle kirjakoha tegelased: kõigepealt Paulus, siis maavalitseja Gallio, sünagoogi ülem Soostenes, Akvila, Priskilla. Võib-olla on üsnagi huvitav teada ka, et Gallio oli kuulsa Rooma filosoofi Seneca vend. Tegevuspaikadeks on seesama Korintos ja Süüria. Ja mis siin siis toimub? Paulust süüdistatakse selles, et ta ei õpeta Rooma tavade järgi. Roomas ei olnud lubatud kuulutada uusi religioone. Aga nüüd Ahhaia maavalitseja ütleb, et kui oleks tegemist mingi kuriteoga, siis ta võiks sekkuda, aga kuna see on juutide käsuõpetusest ja sõnadest ja nimedest, siis see ei ole tsiviilkohtu asi. Sisuliselt ta legaliseerib sellega kristluse. Nii et kuigi kristlus sai riigiusuks Konstantinus Suure ajal, siis ka siin, Ahhaia provintsis, maavalitseja Gallio sisuliselt legaliseerib selle, kuulutades selle juutlusest pärinevaks. Ja Soostenes, sünagoogi vanem, ilmselt on Krispose järgija, kes pöördus kristlaste hulka ja ei jäänud enam sünagoogi ülemaks ning me võime selles tagakiusus ja Soostenese peksmises märgata ka teatud antisemitismi ilminguid. Tõenäoliselt on tegemist sellesama Soostenesega, kes hiljem pöördub Kristuse poole ja kellega koos Paulus Korintose kirja algul korintlasi tervitab.

Teine lugu siin on Pauluse tõotusest ja juuste lõikamisest. Sellega on nii, et Paulus nasiiri tõotuse ajal poolteist aastat ei püganud juukseid ja ta lõikab neid nüüd esmakordselt pärast seda aega. Meil ei ole täpselt teada, millal ta selle tõotuse andis, aga on võimalik, et see oli sealsamas Damaskuse teel, pöördumise ajal. Me näeme selles kirjakohas, kuidas Soostenesest, kuidas Paulusest endast, radikaalsest koguduse vihkajast ja tagakiusajast, on saanud pooldajad. Üsna sageli on nii, et vastastest saavad pooldajad. Ja vahest me võime isegi öelda, et ateist on Jumalale lähemal, kui see, kes on ükskõikne. Temale, ateistile, on Jumal oluline. Siin Eestimaal on ka õige mitu Jumalaga võitlejat, üks neist on kirjanik Ervin Õunapuu. Temale läheb Jumal hirmsasti korda. Ta otsekui otsiks Jumalat. Aga ta ei ole Jumalaga rahul, ta kogu aeg pahandab Jumala peale. Ja Jumala sõna ütleb ka, et ole külm või kuum, ära ole leige. Leiged ta sülitab välja. See leigus on veel sellepärast üsna halb asi, et see on just see paras temperatuur, kus kõige rohkem igasuguseid nakkusi sigineb, kus kõige rohkem igasuguseid pisikuid, baktereid paljuneb. Külmas ja kuumas nad hävivad. Nii et leigus on ka väga nakkusohtlik.