Loe läbi alltoodud kirjakoht: Apostlite teod 19:21-29
Paulus kuulutab Efesoses21Pärast neid sündmusi võttis Paulus vaimus ette minna Makedoonia ja Ahhaia kaudu Jeruusalemma ja ütles: "Kui ma seal olen ära käinud, pean ma nägema ka Rooma linna."
22Ta läkitas Makedooniasse kaks oma abilist, Timoteose ja Erastose, ise jäi aga veel mõneks ajaks Aasiasse.Efesose hõbeseppade mäss23Aga tol ajal tekkis usutee pärast suur rahutus.
24Sest üks hõbesepp, Demeetrios nimi, tegi Artemise templi hõbekujukesi ja muretses sellega käsitöölistele rohkesti tööd.
25Ta kogus kokku nood ning muud oma ärile kaasaaitajad ja ütles: "Mehed, te teate, et meie heaolu sõltub sellest tööst,
26ja te näete ja kuulete, et see Paulus veenab ja juhib kõrvale rohkesti rahvast mitte ainult Efesoses, vaid peaaegu kogu Aasia provintsis, öeldes, et kätega valmistatud asjad ei ole jumalad.
27Ja nõnda ähvardab põlu alla sattumine mitte üksnes seda meie tööala, vaid ka suure jumalanna Artemise templit ei peeta enam millekski ja kaob tema suur ülevus, ehkki teda kummardab kogu Aasia ja ilmamaa."
28Seda kuuldes said nad täis raevu ja hakkasid hüüdma: "Suur on efeslaste Artemis!"
29Ja terve linn hakkas mässama ja nad sööstsid üksmeelselt teatrisse, lohistades kaasa makedoonlased Gaiuse ja Aristarhose, Pauluse matkakaaslased.
Pauluse eesmärgiks oli tegutseda seal, kus teised ei olnud tegutsenud. See oli ka põhjus, miks ta Efesosse oli nii pikaks ajaks jäänud. Ta ei olnud läinud Egiptusesse ega Küreenesse, sest seal olid kristlikud kogukonnad juba olemas. Ja nüüd, ühel hetkel juhtub midagi küllaltki kummalist. See on üks üsna tõsine intsident. Nimelt oli Efesoses jumalanna Artemise tempel, mida peeti üheks antiikmaailma seitsmest maailmaimest. Seal oli tema kuju, see oli ühes võimsas templis, ja arvati, et see on nagu taevaste käsitööliste poolt tehtud töö. Võib-olla oli seal tegemist hoopis meteoriidiga. Igatahes fakt on see, et üks hõbesepp, kelle nimi on Demeetrios, kogub kokku teised hõbesepad, ja leiab, et nende äri on ohus. Siin on üks väga huvitav sõnum. Kui kristlikud töötegijad tegutsevad ja töötavad, kui kristlik kirik läheb edasi, siis tunneb alati keegi ennast ohustatuna, alati on inimesed, kes leiavad, et kristliku kiriku edenemine takistab nende tavaelu, tööd, edasiminekut ja igapäevast elu. See on nii läbi aegade olnud, 2000 aastat. Seegi lugu näitab meile, et selles ei ole midagi uut, midagi enneolematut. Antud juhul on Demeetrios mees, kes sellest aru saab. Teiseks, kuigi apostel Paulus ei ole otseselt jumalanna Artemise kuju ega nende hõbeseppade töö vastu midagi öelnud, vähemalt sellest tekstist me seda ei loe, siis need hõbesepad tajuvad siiskimidagi. Seda on väga huvitav ka tänapäeval tähele panna, et mõni kordki, kui kristlik kirik laieneb, kasvab, muutub võimsamaks, siis need inimesed, kes oma elualadega, kes oma tööga tegelikult Jumala kuningriigile vastu töötavad, tajuvad seda, saavad aru sellest, hakkavad tegutsema. Ehk teisisõnu, kui Jumala kuningriik hakkab laienema, siis tahes tahtmata tuleb vastuseis. Keegi on öelnud, et õige kristliku töö tulemuseks on kas ärkamine või mäss. Antud juhul räägitakse meile mässust. Demeetrios saavutab selle, et paljud inimesed liituvad temaga, mitte ainult hõbesepad, vaid ka teised. Inimesed lähevad raevu täis, saavad vihaseks. Arvatavasti on oma osa siin ka lõunamaisel temperamendil. Lõpuks see suur seltskond tormab teatrisse. See oli niisugune vabaõhuteater, kuhu võis tõepoolest väga palju inimesi kokku tulla, umbes 25 000. Terve linn hakkas mässama. Sinna lohistati kaasa ka Pauluse reisikaaslased Gaius ja Aristarchos.
Nii, et kui me palvetame selle pärast, et jumalariigi töö edasi läheks, et jumalariigi töö laieneks, Jumal oma tööd teeks, siis tegelikult koos selle kõigega aktiviseeruvad ka vastasjõud, kurjuse jõud. Ja võibolla meil tuleb läbi minna situatsioonidest, intsidentidest, lugudest, aegadest, mis ei ole mitte meile inimlikult meelepärased. Ja sellepärast andku Issand meile armu. Ja ka tänasel päeval võib-olla tuleb sul öelda üks tõesõna välja. Võibolla sa pead Kristuse kuulutajana seisma jääma, midagi ütlema.
Selle kommentaari autor: Heigo Ritsbek