Hoolimata paljudest probleemidest - või ka nende tõttu - nimetab Paulus Kolossa kogudust Jumala rahva aunimedega: valitud, pühad, Jumala poolt armastatud.
Vaid säilitades järjekorra - esimene pilk Kristusele ning tema poolt tehtud tööle ning alles siis enese pingutusele - suudame hoida oma hindamisskaala paigas ja tasakaalus nii, et isegi tõsisem noomimine ei tõuka meid käsu alla, vaid toob alandlikult tagasi sõnakuulmise teele.
„Rõivastuge siis…“ Ei aita sellest, et eemaldame vana mina viljad ja tunnistame oma süüd - tuleb rõivastuda ka Kristuse meelsusega. See on protsess, mis kestab terve elu, sest lõppeesmärgiks pole positiivne inimloomus või head iseloomujooned, vaid Kristusega ühenduses elatud elu vili.
Mis kõik võiks sündida, kui tänases tekstis Kolossa kogudusele esitatud üleskutsed leiaksid täitumise meie kogudustes tänapäeval! Ehk võiksime lausa kogeda midagi algkoguduses toimunust. Soomekeelses kaasaegses tõlkes on salmis 14 välja jäetud sõna „side“. Ometi annab see olulise lisatähenduse: kui kristlane on rõivastunud salmis 12 kirjeldatud omadustega, vajab ta veel vaid rõivaid koos hoidvaks sidemeks - vööks - armastust. Just selle kohta vajas ning ka sai põhjalikku õpetust Korintose kogudus.

„Kristuse sõna“ tähendab loetud ja lauldud sõna, õpetust ning nõuandeid, mille asukoht on kogudus, kus Kristus ise on ligi Jumala Sõnas.