Loe läbi alltoodud kirjakoht: Filiplastele 4:1-7
Kristuses hinnatakse väärtused ümber1Niisiis, mu armsad ja igatsetud vennad, minu rõõm ja aupärg, püsige nõnda Issandas, armsad!Kristlase rõõmsast elust2Euodiat ma keelitan ja Süntühhet ma keelitan mõtlema ühtmoodi Issandas.
3Jah, ma palun ka sind, aus teekaaslane, võta oma hoolde need naised, kes on võidelnud evangeeliumi eest koos minu, Kleemensi ja mu teiste kaastöölistega, kelle nimed on eluraamatus.4Olge ikka rõõmsad Issandas! Taas ma ütlen: Olge rõõmsad!
5Teie leebus saagu teatavaks kõigile inimestele. Issand on ligidal!
6Ärge muretsege ühtigi, vaid teie vajadused saagu kõiges Jumalale teatavaks tänuütlemisega palumises ja anumises.
7Ja Jumala rahu, mis on ülem kui kogu mõistmine, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses.
Esimeses kolmes salmis tegeleb Paulus konfliktiga, mis koguduses kahe kaastöölise vahel oli tekkinud. Näeme, et konflikt iseenesest ei ole ristikogudusele midagi võõrast, otsustavaks faktoriks saab aga see, kuidas konflikte lahendatakse. Paulus kutsub esimeses salmis ellu “vahekohtunikud” ehk rahutegijad ja valab nad üle oma armastusega lootuses, et need omakorda samasugust armastust tülitsevate poolte vastu üles näitavad. Ka tänapäeval on selliseid “vahekohtunikke” väga vaja.
Edasi manitseb Paulus kogudust olema rõõmus. Rõõm, millele Paulus oma rahvast kutsub, on püsiv rõõm (“ikka” rõõmsad). Selles lühikeses kirjas esineb see sõna vähemalt 16 korda. Paulus ise leidis põhjust rõõmustamiseks oma palvetest, evangeeliumi kuulutamisest rasketes tingimustes, pühade osaduses, võimalusest kannatada Kristuse pärast ja vendade armastusest. Pauluse rõõmu allikaks on osadus ülestõusnud Issanda Jeesusega. Sest vaid Jeesuses võime me kogeda rahu Jumalaga (Rm 5:2), abi kiusatustes (1Kr 10:13, Fl 4:13) ning katsumustes (Hb 13:5-6).
Edasi manitseb Paulus filiplasi olema leebed, sest Issand on lähedal. Vaimu kaudu on Ta alati meie juures (Mt 28:11) ja lähedal on ka Tema taastulemine.
Paulus õpetab, kuidas oma muresid palve kaudu Jumalale teatavaks teha (s 6). Õige palve tulemuseks on kõigepealt rahu, mis on kui tugev kindlus, mis meie mõtteid ja tundeid kõige halva eest kaitseb.
Selline rõõm ja rahu on ka meile täna kättesaadav, kui me vaid alistume Jumala tahtele ja laseme Tema Vaimul oma elu juhtida ning oleme alati palve kaudu osaduses oma taevase Isaga.