Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Psalm 4

Pühapäev, 2. Jaanuar 2005

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 4

Ahistatu õhtupalve
1Laulujuhatajale: keelpillil mängida; Taaveti laul.
2Kui ma hüüan, siis vasta mulle, mu õiguse Jumal! Kitsikuses andsid sa mulle avaruse. Ole mulle armuline ja kuule mu palvet!
3Te suurtsugu mehed, kauaks jääb mu au teotada? Kui kaua te armastate tühja ja otsite valet? Sela.
4Tundke ometi, et Issand kohtleb imeliselt oma vaga, Issand kuuleb, kui ma hüüan ta poole!
5Värisege, ärge tehke pattu! Voodis olles mõtisklege oma südames ja vaikige! Sela.
6Ohverdage õiguse ohvreid ja lootke Issanda peale!
7Paljud ütlevad: "Kes annab meile näha head?" Issand, tõsta meie peale oma palge valgus!
8Sa oled andnud mu südamesse suurema rõõmu, kui oli neil rohke vilja ja värske veinisaagi ajal.
9Rahus ma heidan maha ning uinun, sest sina üksi, Issand, asetad mind julgesti elama.

Vana Testamendi psalme lugedes on tunda, kuidas autor on kirjutanud elu erinevates olukordades südames olevat palvet.

Nii nagu autori ümber olevad elusituatsioonid on varieeruvad, nii on tema meeleolugi ja viis, kuidas ta Jumalat kõnetab, erinev. Vana Testamendi laulikust leiame ülevoolavat tänu ja kiitust Jumalale, sealt aga leiame ka kurbi ja valusaid etteheiteid Jumala aadressil. Ühes kohal ütleb psalmist: mu hing, kiida Issandat, või Issand on mu karjane, mul pole millestki puudust. Kuid on psalme, kus laulik ahastuses küsib: mu Jumal, mu Jumal, miks oled Sa mu maha jätnud. Seega on psalmid väga elulähedased. Nendest leiame ka enda mõtetele, tunnetele, küsimustele sageli kaaspalvetaja, kaasküsija, kaasmõtiskleja.
Tänases psalmis ütleb autor: kui ma hüüan, siis vasta mulle, Jumal, mu õiguse Jumal. See on iga palvetaja soov, et kui ta palvetab, siis Tema, kelle poole on palve suunatud, palvet kuuleb ja sellele vastab. Kohe ütleb psalmist, et tal on kogemus, et kitsikuses andsid Sa mulle avaruse. Psalmisti tekste lugedes võime imetleda neid kauneid väljendeid ja võrdlusi, millega psalmist oma palveid edasi annab. Mõnikord me ei oskagi oma palves Jumala ees öelda, mida me vajame. Kuid saame aru psalmisti hinge olukorrast. Ta ütleb: kitsikuses andsid Sa mulle avaruse. Mõnikord me ei ootagi Jumalalt, et Ta kõike seda maailma teiseks muudaks, me ei oota, et Jumal meie lähedasi muudaks, vaid me igatseme, et meie südames kitsikus mööduks, ning me oma mõtetes ja südames tunneksime avarust. Tuletame meelde, mida ütles Jeesus: tulge minu juurde kõik, kes te olete koormatud ja vaevatud. Nüüd, kui Ta need koormatud ja vaevatud enda juurde kutsus, ei tõotanud Ta neile mitte koormate ja vaevade äravõtmist, vaid ta ütles: ma annan teile hingamise. Samas psalmist lõpetab selle ahistatu õhtupalve sõnadega: rahus ma heidan maha ja uinun, sest Sina üksi, Issand, asetad mind julgesti elama. Sageli mure õpetab meid palvetama, samas palve hajutab mure. Kuid palve ja osadus Jumalaga kindlasti lisab meile julgust, julgust silmitsi seista elu tõsiasjadega, olukordadega, elu reaalsusega. Olen ise kogenud, et 15 minutit hommikul enne päevatööle asumist palvetamine annab palju rohkem jõudu päevamuredega toimetulemiseks kui miski muu.

Issand õnnistagu meie palveelu, andku Ta meile igatsust, las saada meie mured, meie kitsikus palveks Tema ees.

Selle kommentaari autor: Leevi Lillemäe