Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 40
Päästetu tänu ja palve1Laulujuhatajale: Taaveti laul.
2Ma ootasin Issandat suure ootusega; ta kummardus mu poole ja kuulis mu appihüüdmist
3ja tõmbas mind üles õuduse august ja paksust porist ning asetas mu jalad kaljule ja kinnitas mu sammud.
4Ta pani mu suhu uue laulu, kiituslaulu meie Jumalale. Paljud näevad seda ja hakkavad kartma ja lootma Issanda peale.
5Õnnis on mees, kes paneb oma lootuse Issanda peale ega pöördu ülbete ja valesse taganejate poole.
6Palju oled sina, Issand, mu Jumal, teinud imetegusid ja mõelnud mõtteid meie kohta; ei ole kedagi sinu sarnast. Kui ma hakkaksin neid kuulutama ja neist kõnelema, siis oleks neid rohkem kui jõuab ära lugeda.
7Tapa- ja roaohver ei ole su meele järgi - aga mu kõrvad oled sa avanud -, põletus- ja patuohvrit sa ei nõua.
8Siis ma ütlesin: "Vaata, ma tulen, rullraamatus on minust kirjutatud.
9Sinu tahtmist, mu Jumal, teen ma hea meelega ja sinu Seadus on mu südames."
10Ma jutlustan õiglust suures koguduses; vaata, ma ei sule oma huuli, Issand, sina tead seda!
11Su õiglust ma ei varjanud oma südames, sinu ustavusest ja su abist ma rääkisin, su heldust ja su tõde ma ei salga suure koguduse ees.
12Sina, Issand, ära keela mulle oma halastust; sinu arm ja su ustavus hoidku mind alati!
13Sest lugematud õnnetused on mind piiranud, kõik mu süüteod on mind kätte saanud - mul puudub neist ülevaade, neid on rohkem kui juuksekarvu mu peas ja mu süda kaotab julguse.
14Issand, olgu sulle meelepärane mind vabastada! Tõtta mulle appi, Issand!
15Häbenegu ja kohmetugu nad kõik, kes püüavad hävitada mu hinge; taganegu ja jäägu häbisse need, kellele meeldib mu õnnetus!
16Vallaku jubedus oma häbitööst neid, kes mulle ütlevad: "Paras, paras!"
17Olgu rõõmsad ja rõõmutsegu sinus kõik, kes otsivad sind; kes armastavad sinu päästet, need öelgu alati: "Suur on Issand!"
18Mina olen vilets ja vaene, aga Issand mõtleb mu peale! Sina oled mu abi ja mu päästja! Mu Jumal, ära viivita!
Samuti leidub kindlasti sellist siirast tänumeelt, mis ülistab Jumalat Tema abi eest ning tahab sellest jutustada teistelegi, et nad rõõmustaksid ja teaksid, kellele oma lootus panna.
Järgmine selgesti eristuv lõik on rullraamatu ettekuulutuse täitumisest kellegi isikus (s 8-11). Laul kuulub Taavetile, kuid nende sõnade taga võime näha ka järjekordset seost Uue Testamendiga - vihjet Kristuse isikule.
Edasi palub Taavet, et Jumal, kes teda seni on hoidnud ja kelle teedel ta on püüdnud käia, aitaks teda ka edaspidi, sest järjekordne häda on juba esile kerkinud.
13. salmis kirjeldatakse väga kujundlikult huvitavat olukorda: “Kõik mu süüteod on mind kätte saanud, mul puudub neist ülevaade…” Tähendab: laulja seostab hetke kitsikust oma pattudega. Meie sageli ei oska seda teha. Või kui oskame, siis arvame, et peame ära kannatama, sest oleme ise süüdi. Siin on aga hea eeskuju Taaveti näol, kes ei jää enesehaletsusse, vaid pöördub halastava Jumala poole.
*Kalju on Kristuse sümbol (1Kr 10:4; 1Pt 2:8)
Selle kommentaari autor: Katrin Soosõrv