Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 22:14-23
Jeesuse viimne paasasöömaaeg14Ja kui tund tuli, istus Jeesus maha ja apostlid koos temaga.
15Ja ta ütles neile: "Ma olen südamest igatsenud seda paasat süüa teiega enne oma kannatamist,
16sest ma ütlen teile, ma ei söö seda enam, kuni kõik on läinud täide Jumala riigis."
17Ja ta võttis karika, tänas ning ütles: "Võtke see ning jagage eneste vahel!
18Sest ma ütlen teile, mina ei joo nüüdsest peale viinapuu viljast, kuni Jumala riik on tulnud."
19Ja ta võttis leiva, tänas ja murdis ja andis neile, öeldes: "See on minu ihu, mis teie eest antakse. Seda tehke minu mälestuseks!"
20Selsamal kombel võttis ta ka karika pärast õhtusöömaaega ja ütles: "See karikas on uus leping minu veres, mis teie eest valatakse.21Siiski, vaata, minu äraandja käsi on minuga lauas,
22sest Inimese Poeg läheb küll ära, nii nagu see on määratud, ometi häda sellele inimesele, kes ta ära annab!"
23Ja nemad hakkasid omavahel arutama, kes see küll võiks nende seast olla, kes seda kavatseb teha.
Paasapüha pühitsemine niisanikuu 14. päeval paasaohvri söömisega pereringis oli iga pere kohus meenutamaks Jumala päästet. Jeesuse viimse paasasöömaajaga algavad kannatamisaja sündmused. Seda kirjeldavad kõik evangeeliumid.
Jeesus istub lauas oma jüngritega (s 14, 15). Samas pöörab Ta pilgu sellele, mis on tulemas (s 16). Maise viinapuu vilja ulatab Ta teistele. Leiba õnnistades ütleb Ta midagi enneolematut: “See on minu ihu…” Paasaohver on asendatud Jeesuse ihuga. Tema lunastustöö on see ohver, mis päästab meid pattudest ja toidab meid igaveseks eluks. Jumala murtud leib, mida võtame armulaual usus vastu, tuletagu meile meelde, mida Issand meie eest on teinud (s 19).
“See karikas on uus leping…” (s 20). Lamba- või kitsetalle asemel on Jumala Tall. Looma vere asemel on Jeesuse veri. Kellele ja miks oli vaja uut ohvrit? Kui paasatall meenutas päästet, mis toimus minevikus, siis Jeesuse ohvrisurm ulatub olevikust igavikku. Paasatalle ohverdamine ei saanud ühtegi inimest vabastada patu võimusest. Jumala Talle ohver oli ainulaadne. See maksis ühel korral ära kogu inimkonna süü ja toob veel tänapäevani puhastuse patust. Loe 1Jh 1:7-9.
Kes on äraandja (s 21-23)? Kas pole see igaüks, kes armulauas tunnistab end Issanda omaks, kuid otsib oma edasises elus muid väärtusi, pöörates Issandale selja?
Selle kommentaari autor: Juta Siirak