Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Ii 17

Laupäev, 28. Mai 2005

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ii 17

Iiob ei ole rahul Jumala talitusviisiga
1Mu vaim on murtud, mu päevad on kustutatud, mind ootavad hauad.
2Tõesti, pilked on mu osa, ja nende tõrksusest on mu silm väsinud.
3Pane ometi minu heaks pant tallele enese juurde! Kes muidu mu kasuks kätt lööks?
4Et sa oled nende südamed arusaamisest võõrutanud, siis sa ei ülenda neid.
5Kes kutsub sõbrad jagamisele, selle lastel tuhmuvad silmad.
6Mind on antud inimestele sõnakõlksuks ja ma olen pealesülitamiseks nende ees.
7Mu silm on kurbusest tuhm ja kõik mu liikmed on otsekui varjud.
8Õiglased ehmuvad sellest ja süütu ärritub jumalavallatute pärast.
9Aga õige püsib oma teel, ja kellel on puhtad käed, kasvab tugevuses.
10Te kõik aga võite tulla taas, tarka ma teie hulgast ei leia.
11Mu päevad on möödunud, katki kistud on mu kavatsused, mu südame soovid.
12Need tegid öö päevaks: valgus oli lähemal kui pimedus.
13Kui ma veel võin loota, siis on surmavald mu koda, ma laotan oma aseme pimedusse.
14Ma hüüan hauale: "Sa oled mu isa!" ja ussikestele: "Mu ema ja õde!"
15Kus on siis mu lootus, ja kes saaks mu lootust näha?
16Minuga astud sa alla surmavalda, kui üheskoos põrmu vajume."

Iiobi monoloog jätkub ja see on väga pessimistlik. See meeleolu, millega eelmine peatükk lõppes, läheb edasi ja tumedad toonid võtavad võimust.

Siin on kirjeldatud, mida tunneb inimene, kui tal on elus hea positsioon olnud, aga see äkitselt kistakse tema käest. Selle asemel tabab teda pilge, tõrksus, mittemõistmine, inimestele sõnakõlksuks olemine, meelepaha ja pealesülitamine. Siin võib tõmmata paralleele Jeesuse Kristuse kannatuslooga, aga selle vahega, et Jeesusel oli väljavaade, oli eesmärk. Tema nägi tunneli lõpus valgust, Iiob siin ei näe.
Salm 8 ütleb, et õiglased, kes seda näevad, ehmuvad sellest ja süütu ärritub jumalavallatute pärast. Kui me näeme kannatust, mille põhjust me ei tea, või otseselt süütut kannatust, siis meie õiglustunne on tugevasti puudutatud, me oleme ärritatud.
Salmis 9 on siiski üks helge moment, nagu päikesekiir selles valdavalt tumedas loos. Siin on tõdemus: õige püsib oma teel ja kellel on puhtad käed, kasvab tugevuses. Kiitus Jumalale, see on õige.
Teine helgem moment on salmis 11 ja 12, kus öeldakse, et kui inimesel on kavatsused, südamesoovid, siis need muudavad öö päevaks ja valgus on lähemal kui pimedus. Aga samas on kibe tõde, et need kavatsused ja südamesoovid on Iiobil katki kistud. Ja millele inimene siis loodab?
Salm 13 selgitab seda. Kui inimesel enam elulootust ei ole, siis on tal surmalootus. Ta loodab, et surm lõpetab tema vaevad ja lahendab tema probleemid. Ma tahaksin siinkohal midagi väga rõhutada. Surm ei lahenda ühtki eluprobleemi. Surm lükkab eluprobleemid ainult edasi tulevikku, igavikku, sest elu ei lõpe ju surmaga. Eluprobleeme on võimalik lahendada siin ja ainult siin, selles ühes ja ainsas elus, mis on meile siin maa peal antud. Ka siis, kui Iiobi sõnu kasutades sa tunned, et su vaim on murtud ja su päev on kustutatud, ja ainus, mis sind veel ootamas on, on haud, siiski tahaksin sulle öelda: veel on lootust. See lootus on Jumalas, kes Jeesuse Kristuse ülesäratamise läbi on võitnud surma. Ja psalmide hulgaski, 68. psalmis on selline tekst salmis 21: Meil on Jumal, kes päästab, ja Issand, kellel on surmast väljapääsu tee.

Püha ja Kõigeväeline Jumal, kui praegu keegi teist tunneb, et tema lootus on kustumas või kustunud ja ainus oodatav asi on surm, siis ma palun, lähene temale oma Püha Vaimu kaudu, ärata tema südames ja mõtetes uus lootus, lootus elule koos Sinuga, lootus lahendusele koos Sinuga, sest Sina oled ju elu Issand.

Selle kommentaari autor: Eenok Palm