Loe läbi alltoodud kirjakoht: Iiob 40:15- 41:2
Jumala väljakutse Iiobile15Vaata ometi jõehobu, kelle ma olen loonud nagu sinugi: ta sööb rohtu nagu veis.
16Ent vaata tema ristluude rammu ja kõhulihaste jõudu.
17Ta saba on nagu seedritüvi, ta reite kõõlused otsekui põimitud.
18Ta luud on nagu vaskputked, ta kondid otsekui raudtalad.
19Ta on Jumala töödest parim: kes ta on teinud, toob ta lähedale mõõga.
20Jah, toidust toodavad temale mäed, seal, kus kõik metsloomad mängivad.
21Ta magab lootospõõsaste all, redutab pilliroos ja mudas.
22Lootospõõsad, olles temale varjuks, katavad teda, jõeremmelgad on ta ümber.
23Vaata, kui ka jõgi peale surub, ta ei tõtta minema, ta jääb kindlaks, isegi kui Jordan tormaks temale suhu.
24Kas saaks tema nähes teda kinni võtta, temale püüniseid ninna torgata?
25Kas sa saad krokodilli õngega välja tõmmata või nööriga köita tema keelt?
26Kas sa saad temale kõrkjat ninna pista või ta lõugu oraga läbi torgata?
27Kas ta hakkab sind palju anuma või räägib sulle mahedaid sõnu?
28Kas ta teeb sinuga lepingu, et sa võtaksid tema alaliseks sulaseks?
29Kas sa saad temaga mängida nagu linnuga või teda kinni siduda oma tütarlaste jaoks?
30Kas püügiosalised hakkavad tema pärast kauplema, jaotavad teda kaupmeeste vahel?
31Kas sa saad tema nahka viskodasid või tema pead kalatuurasid täis tikkida?
32Pista aga oma käsi tema külge! Kui mõtled võitlusele, siis sa seda enam ei tee.1 Vaata, niisugune lootuski on petlik: kas teda nähes juba ei olda pikali?
2Ükski ei ole nõnda julge, et teda ärritada. Ja kes suudaks siis püsida minu ees?
Loetud tekst toob silmade ette pildi elus looduse võimsusest ja mitmekesisusest. Tänapäeva inimene on harjunud end pidama looduse krooniks. Me oleme veendunud, et vallutame kosmost ja meresügavusi, kuid kui kaugele me oleme tegelikult jõudnud? Inimene on käinud kuu peal. Jah, sinna on umbes 380 tuhat kilomeetrit ja valguskiir jõuab sinna pisut enam kui 1 sekundiga. See pole sugugi eriti kauge koht arvestades universumi või isegi meie päikesesüsteemi mõõtmetega. Inimene on käinud spetsiaalsete süvaveelaevadega mitme kilomeetri sügavuses ookeanis, kuid on olemas kalaliike, kes on seal ja veelgi sügavamal elanud miljoneid aastaid. Inimene on leiutanud mobiiltelefoni ja satelliitside, nii et me võime omavahel suhelda pikkade vahemaade taha. Vaalad ja delfiinid suudavad omavahel suhelda samuti sadade kilomeetriteni ulatavate vahemaade taha ilma mingisuguste tehniliste vahenditeta. Selleks, et kindlaks teha keemiliste ainete olemasolu, vajab inimene keerukaid aparaate. Kuid on putukaid, kes suudavad reageerida keemilisele ainele, kui kasvõi üks molekul satub putuka retseptorile. Loodus on erakordselt mitmekesine. Ning enamiku näitajate poolest ei suuda inimene muu looduga võistelda. Seda kasvõi kõige lihtsamatelgi aladel: jooksmises, kaugus- ja kõrgushüppes või ujumises. Praeguseks on maailmas registreeritud 1,4 miljonit elusolendite liiki: 750 tuhat liiki putukaid, 50 tuhat liiki karploomi ja tigusid, 20 tuhat liiki kalu, 9000 linnuliiki, 4000 liiki imetajaid. Lisaks 250 tuhat taimeliiki ning 80 tuhat liiki seeni ja vetikaid. Paljude liikide kohta ei tea inimene mitte midagi. Paljud liigid on tekkinud ja välja surnud ilma, et inimene neist üldse midagi teaks. Ning paljude liikide puhul on inimesele täiesti arusaamatu, miks neid üldse vaja on. See on tohutu looduslik mitmekesisus. Kuid inimene on ainuke, kelle kohta Jumal on loomisloos öelnud, et ta on loodud Jumala sarnaseks. Piiblis on sõnad: “Ja Jumal ütles: Tehkem inimesed oma näo järgi, meie sarnaseks, et nad valitseksid kalade üle meres, lindude üle taeva all, loomade üle ja kogu maa üle, ja kõigi roomajate üle, kes kogu maa peal roomavad. Kirjeldades jõehobu või krokodilli või mistahes elavat olendit ütleb Jumal, et Tema on ainus, kes võib luua elu, ning Tema annab kõigele elavale need omadused, mis neil on. Ja meil inimestena pole põhjust suurustada sellega, et me mõnes asjas oleme ülejäänud loodusest üle.
Selle kommentaari autor: Ilmar Tomusk