Loe läbi alltoodud kirjakoht: Rm 2:17-29
Ka juudid on süüdlased17Kui aga sina lased end nimetada juudiks ning toetud Seadusele ja kiitled Jumalast
18ja mõistad tema tahtmist ja Seadusest õppinuna oskad ära tunda olulise
19ning oled veendunud, et sa oled sõgedate teejuht, nende valgus, kes on pilkases pimeduses,
20rumalate kasvataja, väetite laste õpetaja, see, kelle päralt on Seaduse näol mõistmise ja tõe kehastus
21- kuidas sa nüüd teisi õpetades iseennast ei õpeta? Sina, kes jutlustad, et varastada ei tohi, aga ise varastad?
22Kes ütled, et abielu ei tohi rikkuda, aga ise rikud abielu? Kes ebajumalaid jälestad, aga ise riisud nende pühamut?
23Kes kiitled Seaduse üle, aga ise häbistad Jumalat Seadusest üleastumisega?
24Sest, nagu on kirjutatud, teie pärast teotatakse Jumala nime paganate seas.25Ümberlõikamisest on küll kasu, kui sa Seaduse järgi teed, kui sa aga oled Seadusest üleastuja, siis on su ümberlõikamine saanud eesnahaks.
26Kui nüüd ümberlõikamatu peab Seaduse nõudeid, eks siis loeta tema eesnahka ümberlõikamiseks?
27Ja eks siis see, kes loomu poolest ümberlõikamatuna täidab Seadust, mõista kohut sinu üle, kes sa kirjatähele ja ümberlõikamisele vaatamata oled Seadusest üleastuja.
28Ei ole ju juut see, kes seda on väliselt, ega ole ümberlõikamine see, mis on väliselt ihu küljes,
29vaid juut on see, kes seda on sisemiselt, ja õige ümberlõikamine on südame ümberlõikamine, mis toimub vaimu, mitte kirjatähe varal. Niisugune saab kiituse mitte inimestelt, vaid Jumalalt.
“Kiitled Jumalast” (s 17) on Pauluse kirjades üsna sagedane väljend ja see tähendab üldiselt “rõõmu ja uhkuse väljendust teiste inimeste, eriti vastaste ja vanemate kuuldes”. Õige kiitlemine on seega selline kõnelemine Jumalast ja Tema andidest, mis teeb au Jumalale ja mitte andide saajale.
Et algtekstis polnud kirjavahemärke, võiks salme 21-23 tõlkida kahel viisil, kas küsi- või väitlausetena, seega kas “sa ise varastad!” või “ehk varastad sa ise?”. Apostli küsimused ei ole juhuslikud. Pole põhjust kahelda, et ta teab juute, kes on eksinud neis süütegudes, vähemalt mõnele neist küsimustest vastab jaatavalt iga juut. Seepärast süüdistabki Paulus Jumala nime häbistamises just juute: kui paganad pilkavad juute põhjusega, siis teotavad nad samas ka nende Jumalat (vt s 24). Ümberlõikamine on peale hingamispäeva pühitsemise juutluse tuntuim tunnusmärk. See on ka märk enese sidumisest Seadusega. Kui ümberlõigatu ei pea Seadusest kinni, siis on see komme ühtaegu nii kasutu kui ka vale ja patt (s 25).
Aabrahamile loeti usk õiguseks, nii loetakse see õiguseks ka paganakristlasile.
Ükski, kes teeb Jumalale häbi ega austa Teda, ei saa kuidagi olla Juuda järglane, Issanda ülistaja ja tunnistaja. Jeesus seevastu teeb kõigist omadest õiged Issanda tunnistajad ehk tõelised juudid. Jumal omalt poolt tunnistab nad oma rahvaks. Nõnda siis saab õige juut “kiituse mitte inimestelt, vaid Jumalalt”.
Selle kommentaari autor: Evelin Bekasov