Loe läbi alltoodud kirjakoht: Õp 1:8-19
Hoiatus kurjale teele ahvatlejate eest8Kuule, mu poeg, oma isa õpetust ja ära jäta tähele panemata oma ema juhatust,
9sest need on su peale ilupärjaks ja kaela ümber keeks!
10Mu poeg! Kui patused sind ahvatlevad, siis ära nõustu!
11Kui nad ütlevad: "Tule meiega! Varitseme verd, luurame süütut ilma põhjuseta,
12neelame neid otsekui surmavald, elusalt ja tervelt nagu haudaminejaid,
13küllap me siis leiame kõiksugust kallist vara ja täidame oma kojad saagiga.
14Heida liisku meie keskel ja meil kõigil olgu ühine kukkur!" -
15siis, mu poeg, ära mine nendega seda teed, hoia oma jalg nende radadelt!
16Sest nende jalad jooksevad kurja poole ja nad tõttavad verd valama.
17Ent asjatu on võrku laotada kõigi tiivuliste nähes:
18sest nad varitsevad omaenese verd, luuravad omaenese hinge.
19Niisugune tee on igaühel, kes ahnitseb kasu: selle omanikult võetakse hing.
Kõike hinnatakse selle järele, kui suur on võimalik kasum. See, et mõni teine kaotab raha, aega, tervist või isegi elu, ei lähe palju korda inimesele, kes armastab rikkust (11-13).
Ühisaktsioonidesse kaasatõmbamine on inimeste sidumise viis. Jõukudes üritatakse uustulnuka käed kiiresti määrida, et ta ei julgeks asja välja rääkida. Selle üle, kes pidi olema kuriteo otsene teostaja, heideti liisku. Samas käib pettus ja vägivald ka jõugus sees – kes lasi end sisse mässida, peab varsti pettuma (14).
Õpetaja võrdleb salaplaane linnupüüdmisega – tulemuslikuks jahiks peaks võrk olema hästi peidetud (17). Kuritegu aga ei ole võimalik peita. Kui ka inimesed ei avasta, näeb Jumal ja igaüks peab sellest, mida külvas, ise osa saama (18-19; Ga 6:7).
Kuidas siis peaks toimima, vastavalt 7a-le? “Kõik, mida te tahate, et inimesed teile teevad, seda tehke ka neile; sest see on käsuõpetus ja prohvetid” (Mt 7:12). Järelikult:
Varitsemise asemel tuleks inimeste turvalisust suurendada.
Ründamise asemel tuleb ligimest kaitsta.