Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jh 12:12-26
Jeesus sõidab kuninglikult Jeruusalemma12Järgmisel päeval kuulis pühadeks kogunenud suur rahvahulk, et Jeesus tuleb Jeruusalemma,
13ja palmipuude oksi võttes läks rahvas välja talle vastu ja hüüdis:
"Hoosanna! Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel, Iisraeli kuningas!"
14Aga Jeesus leidis eeslisälu ning istus selle selga, nõnda nagu on kirjutatud:
15"Ära karda, Siioni tütar! Ennäe, su kuningas tuleb eeslisälu seljas istudes."
16Esialgu ta jüngrid ei mõistnud seda, aga kui Jeesus oli kirgastatud, siis tuli neile meelde, et see oli kirjutatud tema kohta ja et nad temale seda olid teinud.
17Siis andis Jeesusest tunnistust rahvahulk, kes oli tema juures, kui ta Laatsaruse hauast välja hüüdis ja tema surnuist üles äratas.
18Just seepärast rahvahulk tuligi talle vastu, et ta kuulis teda olevat teinud selle tunnustähe.
19Variserid ütlesid nüüd üksteisele: "Eks te näe, et te ei saavuta midagi! Vaata, kogu maailm jookseb tema järele!"Kreeklased tahavad Jeesust näha20Aga nende seas, kes olid pühadeks üles tulnud Jumalat kummardama, olid mõned kreeklased.
21Need tulid Filippuse juurde, kes oli pärit Galilea Betsaidast, ja palusid teda: "Isand, me tahame Jeesust näha."
22Filippus tuli ja ütles seda Andreasele. Andreas ja Filippus tulid ja ütlesid seda Jeesusele.
23Aga Jeesus ütles neile: "Tund on tulnud, et Inimese Poeg kirgastataks.
24Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kui nisuiva ei lange maasse ega sure, siis see jääb üksi, aga kui see sureb, siis see kannab palju vilja.
25Kes oma elu armastab, see kaotab selle, ja kes oma elu vihkab selles maailmas, see hoiab selle igaveseks eluks.
26Kes tahab mind teenida, peab järgnema mulle, ja kus olen mina, sinna saab ka mu teenija. Kes iganes mind teenib, seda austab mu Isa.
Palmipuudepüha pole mulle kunagi midagi erilist tähendanud. Paljudes kogudustes on sel päeval lehvitatud palmipuuoksi Jeesuse kiitmiseks. Kuid mulle tuleb kogu aeg pähe mõte, et needsamad inimesed, kes vehkisid okstega, hüüdsid mõned päevad hiljem: “Löö ta risti!” Huvitav, mida oleksin teinud mina.
Jeesus ei kahelnud selles, mida Ta tegi, Ta täitis Isa tahet (s 13-16). See oli Tema elu fookus kõige selle negatiivse (s 19) ja positiivse (s 12, 13) surve keskel. Jeesus ei kahelnud ka oma elu eetilises küljes – see on pühitsetud armastuses (s 25, 26). Ta ei vasta otseselt kreeklastele, kes otsisid just õpetust ja mitte tervenemist (s 20-22). Selle asemel annab Ta mõista, et kogu Ta elu mõte on Tema surmas, milles kogu Ta au ilmsiks saab. On alanud Ta elu raskeim aeg (s 23). Jeesuse selge tahe taluda risti koledusi on Tema pühitsetud armastuse äärmuslik väljendus.
Hiljuti kogesin, kui suur väljakutse on armastada nagu Jeesus. Enne kui mõista, mida tähendab vihata oma elu (s 25) või surra iseendale või võtta oma rist, tuleb püüda teha väikesi samme ja armastada inimesi enda ümber. On uskumatult raske anda ära midagi hinnalist teiste kasuks, kuid nii oleme kutsutud elama.
Selle kommentaari autor: Whitney Kuniholm