Vähe on neid kellel meeldib kui talle öeldakse mida teha tuleb. Tavaliselt on igasuguse, kas vanemate või kellegi teise poolt teostatud juhendamise esmane reaktsioon väljalülitamine.
Isa kes selles lõigus kirjutab – teab seda, ning kasutab erinevat lähenemist, et ta poeg pööraks öeldule tähelepanu.
Kõigepealt julgustab ta teda jätkuvalt kuulama ( s 1,2). Teiseks kinnitab ta, et öeldu ei ole lihtsalt tema enese idee. Ta on seda õppinud juba oma isalt. Kolmandaks rõhutab ta tarkuse otsimise otsustavat tähtsust. See viib ellu ( s 4). Tõesti, väike pingutus tarkus otsimise nimel toob suure tasu austuse ja edu näol ( s 7-9).
Tänapäeval ei kõnele inimesed palju enam tarkusest. Armastusest – jah, muidugi. Informatsioonist – kindlasti! Kuid tarkus ja ausameelsus oleks nagu täiesti unustatud. Teadmine, kuidas opereerida sellega mis on toimiv ja oskus manipuleerida inimeste ning olukordadega isikliku kasu huvides, tundub ainsana tähendust omav.
Ometi on võimalik elada ka teisti, teistsuguste väärtuste ja prioriteetidega. Selle äraõppimine nõuab aga kõikumatut pühendumist, otsust saavutada tarkus või hävida.
Isa ( keda võiks ehk nimetada ka Jumalaks Isaks) kordab veelkord varemöeldut ( s20) ning õhutab lubama tarkuse sõnu läbistama kuulaja südant. Sellise tegevuse tulemuseks on „ on elu … ja tervis kogu ihule“ (s 22). Milline võrratult parem alternatiiv terviseklubile saavutada tippvorm!
Edasi annab Isa 3 põhilist nõuannet targaks elamiseks.
Meie esimene hool peab olema kaitsta oma südant – mitte lubada kellelgi ega millelgi varastada meie armastust Jumala vastu ja igatsust teda teenida ( s23).
Teiseks peame õppima hoolega jälgima milline on meie kõne ning otsustama mitte minna kaasa laimu või tagarääkimisega ( s24)
Viimaks peab meil olema selge suunataju ja siht ( 25-27), sest nii lihtne on libiseda kõrvalteele eriti tänase maailma pidevais ahvatlustes. Kindel siht ja Jumalat palutud otsustavus aitavad vältida ka kõige raskemaid kiusatusi.