Selle psalmi kirjutas Taavet peale seda kui Doeg, kuningas Saulile ustav teener läks kuninga juurde ning rääkis talle et Taavet varjab end preester Ahimeeleki kojas. Sauli reaktsion oli kiire ja vägivaldne. Kogu Ahimeleki pere hukati. Oma teoga soovis Doeg pälvida kuninga soosingut ning oma plaanides õnnestunud, pidas enda ka vägevaks meheks. Aga Taavet nimetab teda häbiplekiks Jumala ees ning tema keelt teritatud habemenoa sarnaseks.
Ehk oled ka sina kogenud lõikavaid märkusi, sinu pihta sihitud teravaid sõnu? Ja koged end petetu ja reedetuna? Selles olukorras võib suureks kiusatuseks saada soov tasuda samaga, maksta kätte veel kavalamalt ja õelamalt. Kahtelmata koges ka Taavet viha ja sai haavatud. Ometi otsustas ta jätta kohtumõistmise Jumala hooleks ( s7). Kes siis ikkagi peale jääb? Viimselt see, kes kardab Jumalat ( s 8-10).
Me järgime Teda kes „….ei sõimanud vastu, kui teda sõimati; ta kannatas ega ähvardanud, vaid jättis kõik selle hoolde, kes mõistab kohut õiglaselt“ ( 1Pt 2:23).
Jeesus õpetas: „Õndsad olete teie, kui teid minu pärast laimatakse ja taga kiusatakse ja teist valega kõiksugust kurja räägitakse.Olge rõõmsad ja hõisake, sest teie palk on suur taevas! Just samamoodi on taga kiusatud ka prohveteid enne teid.“ ( Mt 5:11-12). Peame õppima vaatama igapäevasest kurjusest kaugemale. Sellel oma elu äärmise pinge hetkel võrdleb end „…. halja õlipuuga Jumala kojas, ma loodan Jumala helduse peale ikka ja igavesti.“; ta oli rajatud, kasvav, viljakandev. Tal oli kogu lootus ja tulevik. Nii on ka sinul.