Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 50
Õigest jumalateenistusest1Aasafi laul.
Vägev Jumal Issand kõneleb ja hüüab ilmamaale päikese tõusust selle loojakuni.
2Siionist, kõige ilu täiusest, hakkab Jumal kiirgama.
3Meie Jumal tuleb ega vaiki, tuli põletab tema eel ja tema ümber möllab maru väga.
4Ta kutsub taeva ülalt ja maa, et kohut mõista oma rahvale.
5"Koguge mulle kokku mu vagad, kes minuga on teinud lepingu ohvri juures!"
6Siis taevad kuulutavad tema õigust, sest Jumal on kohtumõistja. Sela.
7"Kuule, mu rahvas, ja ma räägin! Kuule, Iisrael, ma tunnistan su vastu: Jumal, sinu Jumal, olen mina!
8Ei ma sind noomi su ohvrite pärast, sest su põletusohvrid on mu ees alati.
9Ei ma võta su kojast härjavärsse ega sikke su taradest.
10Sest kõik metsloomad on minu omad, ja kariloomad tuhandeil mägedel.
11Ma tunnen kõiki mägede linde, ja loomad minu väljadel on mu juures.
12Kui mul oleks nälg, ei ma ütleks seda sulle; sest maailm ja selle täius on minu päralt.
13Kas ma peaksin sööma härgade liha ja jooma sikkude verd?
14Too Jumalale ohvriks tänu ja tasu Kõigekõrgemale oma tõotused!
15Ja hüüa mind appi ahastuse päeval; siis ma tõmban su sellest välja ja sina annad mulle au!"
16Aga õelale ütleb Jumal: "Mis on sul sellest, et sa jutustad mu seadustest ja võtad oma suhu minu lepingu?
17Sina ju vihkad õpetust ja heidad mu sõnad oma selja taha.
18Kui sa näed varast, siis sa oled meeleldi koos temaga ja sul on osa abielurikkujatega.
19Oma suu sa läkitad kurja rääkima ja su keel sepitseb pettust.
20Sa istud ja kõneled oma venna vastu ja laimad oma ema poega.
21Seda sa tegid, aga mina olin vait. Kas sa arvad, et mina olen niisugune nagu sina? Ma tahan sind noomida ja seda seada su silma ette!"
22Pange siis seda tähele teie, kes unustate Jumala, et ma ei murraks, ilma et keegi päästaks!
23Kes toob ohvriks tänu, see annab mulle au, ja kes paneb tähele teed, sellele ma annan näha Jumala päästet!
Taaskord on inimkonnal vaja meeldetuletust, et Jumal on ainuke Jumal (Iiobi 38:4). Tal ei ole vaja ohvreid ega põletusohvreid, sest “iga loom metsas on minu ja kari tuhandel mäel” (s10). Oma rahvale ütleb Jumal : “Te ei saa mulle tuua midagi, mis ei ole juba minu oma, kuid hüüdke mind ja ma vabastan teid”(s7-15). Ehk oli just see salm John Miltonile inspiratsiooniks pooemi `On his Blindness` kirjutamisel – “Jumal ei vaja ei inimese tegusid ega ta enese ande”. Jumala rahvas ei saa talle tuua midagi, mis suurendaks tema rikkust või võidaks ta soosingut. Mis puutub õelatesse, neil oleks parem jätta igasugune vaimulik jälgimine (s6), et nad ei lisaks kahepalgelisust oma pattude nimekirja. Õelad on need, kes kipuvad pigem oma soovide rahuldamise kui Jumala poole kalduma ning oma soovide rahuldamist on detailselt kirjeldatud kui vargust, abielurikkumist, petmist, laimamist ja truudusetust (need on vaid näited). Mis kõige kurvem, kui Jumal ei mõistnud nende kurja üle kohe kohut, võtsid nad seda kui luba veel kurja teha. Tõsiasi on see, et me kõik kuulume selle psalmi “mitte õigete” kilda. Me kõik kaldume pigem oma soovide rahuldamise kurja poole ning peaksime olema väljaspool Jumala tunnustuse piire. Kõik me vaimulikud tähelepanekud peaksid panema Jumalat meie kahepalgelisusest eemale tõukuma. Siiski, hea uudis on see, et asjad on teisiti. Me ei saa osta Jumala soosingut, kuid iga tänu-avaldus, mida me kohmakalt, mitte väärivalt või täiesti taktitult soovime teha, “valmistab teed, et ma saaksin talle näidata Jumala päästet” (s23) , nii kaua kui see lähtub soovist otsida Jumalat ja mitte parandada oma mainet.
Selle kommentaari autor: Ken Edgecombe