Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jh 9:1-12
Jeesus tervendab pimedalt sündinu1Edasi minnes nägi Jeesus ühte sündimisest saadik pimedat inimest.
2Ja ta jüngrid küsisid temalt: "Rabi, kes on teinud pattu, kas tema ise või ta vanemad, et ta on sündinud pimedana?"
3Jeesus vastas: "Ei ole pattu teinud tema ise ega ta vanemad, vaid temas peavad saama avalikuks Jumala teod.
4Me peame tegema selle tegusid, kes minu on saatnud, niikaua kui on päev. Tuleb öö, mil ükski ei saa midagi teha.
5Kuni mina olen maailmas, olen ma maailma valgus."
6Nende sõnade järel ta sülitas maha ja tegi süljest muda ning võidis mudaga tema silmi
7ja ütles talle: "Mine pese end Siiloahi tiigis!" "Siiloah" on tõlkes "Läkitatu". Siis pime läks ja pesi ning tuli tagasi nägijana.8Siis ütlesid naabrid ja need, kes teda seni olid kerjusena näinud: "Eks see ole sama mees, kes istus ja kerjas?"
9Ühed ütlesid: "Jah, ta on seesama," ja teised: "Ei, ta on vaid tema sarnane." Tema ise ütles: "Mina olen seesama."
10Siis nad küsisid: "Kuidas sinu silmad avanesid?"
11Tema vastas: "Inimene, keda nimetatakse Jeesuseks, tegi muda ja võidis mu silmi ja ütles mulle: "Mine Siiloahi tiigi äärde ja pese end!" Kui ma siis läksin ja pesin, saingi nägijaks."
12Ja nad küsisid temalt: "Kus ta on?" Ta ütles: "Ma ei tea."
Loetud kirjakoha esimesed salmid esitavad meile väljlakutsuvaid küsimusi.Kas leidub mingit sidet praeguse kannatuse ja mineviku patu vahel? Just see on jüngrite järeldus ( s 2).
Ebaõige kannatus tundub käsitamatu – seega kindlasti viitab kannatus mingile süüle. Ja nii ei vaadata tolle mehe poole kaastunde ja hoolimisega vaid pigem kui “teoloogilise diskussiooni aine” poole. Jeesus tõrjub kiiresti taolise mõtteviisi ( s 3 ). Mõlemad pooled on eksiteel haiguse põhjuse suhtes. Aga Jeesus ise ei paku ka kolmandat võimalust - selle asemel annab hoopis uue lähenemisnurga.
Võtmeküsimuseks pole mitte see miks too mees on sellises olukorras, vaid arusaamine tulevikuvaatest, küsides, mida annaks siin teha. Nii lähenedes tundub Jeesus arvavat, et Jumal lubas tol mehel sündida pimedana selleks, et Jumala au saaks selle olukorra kaudu ilmutatud.
Ometi tekstis esinevat sõna “vaid” ei tohiks võtta tähenduses “sellepärast et” ( väljendades sündmuse eesmärki) – pigem viitab see tulemusele mis sündis ( s 3). Jumalat ei tohiks süüdistada tolle mehe puudes, aga Jumala teo tulemusena saab ta oma nägemise tagasi ja see toob Jumalale au.
Jeesus peab olema Jumala tahte teostaja “ niikaua kui on päev”( s 4). Ja nii läheb ta seda tahet teostama pimeda mehe elus, muutes mehe selle teoga “tunnustäheks”, mis ilmutab neile kes oskavad näha Selle au kelle Jumal on saatnud. Meie vaade praegusele kurjale ning kannatavale maailmale muutub alles siis kui usume Jeesusesse, “maailma valgusesse” ning vaatame sellele, mida tema võib teha keset olemasolevat kurbust ja kannatust. Viimastel kuudel olen isiklikult pidanud võitlema just samal alal, sest ootamatult olin mina see, kellele pandi epilepsia diagnoos. Mõned inimesed vätisid, et Jumal andis mulle selle haiguse! Ja mul oli vaja uuesti selgeks saada loetud kirjakoha sisu
Selle kommentaari autor: Nick Harding