Ristija Johannese vangi võtmine tähistab ühtasi Jeesuse avaliku teenimise algust Galileas (s. 12). Erinevad tegurid näivad kaasa aitavat tema strateegia ajastusele ja toimumiskohale. Eelkäija on teinud oma töö ja hukatakse peagi argpükslikult nelivürst Heroodese poolt (Mt 14:10). Võib-olla tahtis Jeesus edasi arendada Johannese alustatud populaarset liikumist ja endaga liita mitmed Johannese järgijad (Jh 1:40-42). Tõenäoliselt valis ta Kapernauma, kuna erinevalt tema kodulinnast, oli see suur, kauba ristteede lähedal, kosmopoliitne ja tõenäoliselt avatud uutele ideedele. Samuti olid paljude Jeesuse tulevaste apostlite kodud selles linnas (Mk 1:16-19; Mt 9:9). Ma olen veendunud, et Jeesus palvetas oma strateegia pärast, kuid tingimustel ja tervel mõistusel tundub olevat tema otsustes oma osa. Kas pole Jumala juhtimine meile sarnane?
Jeesus oli sõnakuulelik ka ilmselgelt jumalikule tarkusele. Sajandeid varem oli Jesaja prohveteerinud, et põlatud Galilea, mitte ülistatud Jeruusalemm saab näha tõotatud Messia koiduvalgust (Js 9:1, 2) ja nüüd tegutses Jeesus täites seda prohveteeringut, olles sõnakuulelik kirjasõnale. Suunates on varase teenistuse “paganate Galileale” (s. 15) kogub ta kokku viited, mis on juba varem antud sugupuudes ja tähetarkade külastuse kaudu, mis näitavad tuld tulevase Rõõmusõnumi universaalsusele (Mt 1:5; 2:1). Kas mitte niisamuti ei juhi Issand meidki – vahest läbi selge kirjasõna juhatuse, kuid sama sageli läbi kasvava tunnetuse, mis on alati kooskõlas kirjasõnaga?