Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jesaja 37: 21 - 38
Jesaja kuulutab Jeruusalemmale pääsemist21Siis Jesaja, Aamotsi poeg, läkitas Hiskijale ütlema: "Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Et sa mind oled palunud Assuri kuninga Sanheribi pärast,
22siis on sõna, mis Issand tema kohta kõneleb, niisugune:
Neitsi, Siioni tütar, põlastab sind, pilkab sind; Jeruusalemma tütar vangutab su taga pead.
23Keda sa oled laimanud ja teotanud ja kelle vastu sa oled kõrgendanud häält? Kõrgele oled tõstnud oma silmad Iisraeli Püha vastu.
24Sa laimasid oma sulaste läbi Issandat ja ütlesid: "Ma tõusin oma vankrite hulgaga mägede harjadele, Liibanoni kaugemaisse kurudesse; ma raiusin maha ta kõrged seedrid, ta valitud küpressid, ma tungisin ta suurimasse kõrgusse, ta tihedaimasse metsa.
25Ma kaevasin kaevusid ja jõin vett, ja ma kuivatasin oma jalataldadega kõik Egiptuse jõed."
26Kas sa pole kuulnud, et mina olen seda valmistanud ammusest ajast, kavatsenud muistseist päevist peale? Nüüd olen mina lasknud sündida, et sa võisid purustada kindlustatud linnu varisenud kivihunnikuiks,
27et nende elanikud olid jõuetud, täis hirmu ja häbi, olid nagu rohi väljal, haljad taimekesed, nagu hein katustel või idatuule ees kõrbev vili.
28Ma tean su istumist ja astumist, su minekut ja tulekut, ka su raevutsemist minu vastu.
29Aga et sa raevutsed mu vastu ja su ülbus on ulatunud mu kõrvu, siis ma panen konksu sulle ninna, suulised suhu ja viin sind tagasi sedasama teed, mida mööda sa tulidki. 30Ja see olgu sulle, Hiskija, märgiks: sel aastal tuleb süüa isekasvanud vilja ja teisel aastal järelkasvu, aga kolmandal aastal te külvate ja lõikate ning istutate viinamägesid ja sööte nende vilja!
31Ja Juuda soost pääsenute jääk juurdub taas alt ja kannab vilja pealt.
32Sest Jeruusalemmast tuleb välja jääk ja Siioni mäelt pääsenu. Seda teeb vägede Issanda püha viha.33Seepärast ütleb Issand Assuri kuninga kohta nõnda:
Sellesse linna ta ei tule ja ta ei ammu siia nooli; ta ei tule selle ette kilbiga ega kuhja selle vastu piiramisvalli.
34Sedasama teed, mida mööda ta tuli, läheb ta tagasi ja sellesse linna ta ei tule, ütleb Issand.
35Sest ma kaitsen seda linna, et seda päästa iseenese pärast ja oma sulase Taaveti pärast." 36Ja Issanda ingel läks välja ning lõi Assuri leeris maha sada kaheksakümmend viis tuhat meest; ja kui hommikul vara üles tõusti, vaata, siis olid need kõik surnud.
37Siis Assuri kuningas Sanherib asus teele, läks tagasi koju ja jäi Niinevesse.
38Aga kord, kui ta kummardas oma jumala Nisroki templis, lõid ta pojad Adrammelek ja Sareser tema mõõgaga maha ning põgenesid ise Araratimaale. Ja tema poeg Eesar-Haddon sai tema asemel kuningaks.
Tõepoolest on riskantne astud aelava Jumala ja Tema rahva vastu ülbuses ja raevus ( s 29). Sanherib tegi vea pidades Iisareli Jumalat samaväärseks inimeste loodud ebajumalatega. Tõelise Jumala viha alla on kohutav sattuda.
Võib küsida, kas Sanherib oli üldse midagi kuulnud Iisraeli Jumalast ja Tema väest? Arvestades Assüüria naabrust Iisraeli ja Juudaga, on see üsan ebatõenäoline. Ent ka taolistel inimestel on ometigi südametunnistus, mille häält iga inimene on võimeline tähele panema ( Rm 2:9-15). Sanherib ei olnud ka seda teinud: assüüralsed olid kogu tolleaegses maailmas kurikuulsad kui kohtuvaalt julmad ja halatsamatud vallutajad. Seetõttu oli kohtuotsus tema kohta lõplik ja see viiakse ka täide.
Mida võime sellest ajaloo õppetunnist õppida?
Suveräänsel Jumalal on alati öelda viimane sõna ( s 26). Meenutagem suve mõned aastad tagasi: Nõukogude tankid olid Tallinna ähvardamas, teletorn oli juba ümber piiratud. Meie rahvas oli ärevuses, paljud otsisid palves vastuseid Jumalalt. Siis antigi ühe Eesti kristliku kiriku juhile julgusteks seesama sõnum, mis kauges minevikus kuningas Hiskijale ja mida täna lugesime ( vt s 34-35). Ka täna on meie tugevuseks elav Issand, kellelt tuleb pääste.
Selle kommentaari autor: Toomas Pajusoo