Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jesaja 38
Kuningas Hiskija haigus1Neil päevil jäi Hiskija haigeks ja oli suremas. Ja prohvet Jesaja, Aamotsi poeg, tuli ta juurde ning ütles temale: "Nõnda ütleb Issand: Sea oma elumaja asjad korda, sest sa sured ega saa terveks!"
2Siis Hiskija pööras oma näo seina poole ja palus Issandat
3ning ütles: "Oh Issand, meenuta ometi, kuidas ma sinu ees olen elanud ustavuses ja siira südamega ja olen teinud, mis sinu silmis hea on!" Ja Hiskija nuttis kibedasti.
4Aga Jesajale tuli Issanda sõna, kes ütles:
5"Mine ja ütle Hiskijale: Nõnda ütleb Issand, su isa Taaveti Jumal: Ma olen kuulnud su palvet, ma olen näinud su silmavett. Vaata, ma lisan su elupäevadele viisteist aastat
6ja ma päästan sinu ja selle linna Assuri kuninga pihust ning kaitsen seda linna.
7Ja see olgu sulle märgiks Issandalt, et Issand teeb, nagu ta on öelnud:
8Vaata, ma lasen varjul, mis Aahase päikesekellal on laskunud koos päikesega, kümme pügalat tagasi minna." Ja päike läkski päikesekellal tagasi need kümme pügalat, mis ta oli laskunud.9Juuda kuninga Hiskija tänulaul pärast haigusest tervenemist:
10"Ma ütlesin iseeneses: Oma elupäevade poolel teel pean ma minema surmavalla väravaisse; minult on röövitud mu ülejäänud aastad.
11Ma mõtlesin: Ma ei saa näha Issandat, Issandat elavate maal, ei enam vaadata inimest maailma elanike keskel.
12Mu telklaager kistakse üles ja keeratakse minu käest rulli otsekui karjase telk; ma rullin nagu kangur oma elu kokku, mind lõigatakse lõime küljest. Enne kui päev jõuab õhtule, teed sa mulle lõpu.
13Ma ootasin hommikuni - otsekui murraks lõvi, nõnda murti kõik mu luud-liikmed. Enne kui päev jõuab õhtule, teed sa mulle lõpu.
14Nagu pääsuke või rästas, nõnda ma häälitsesin, kudrutasin otsekui tuvi. Mu silmad väsisid kõrgusesse vaadates: Issand, ma olen rõhutud, astu mulle appi!
15Mis oleks mul rääkida ja temale öelda? Tema ju tegi seda! Ma kõnnin tasakesi kõik oma aastad oma hinge kibeduse pärast.
16Issand, nõndamoodi jäädakse elama ja selles kõiges on mu vaimu elu: sina teed mind terveks ja hoiad mind elus.
17Vaata, mu suur kibedus muutus rahuks: sina kiindusid mu hinge hukatuse augus, sest sa heitsid kõik mu patud oma selja taha.
18Sest surmavald ei kiida sind, surm ei ülista sind, hauda vajunud ei looda su ustavuse peale.
19Elav, ainult elav kiidab sind, nõnda nagu minagi teen täna: isa kuulutab lastele sinu ustavust.
20Issand oli valmis mind päästma, seepärast mängigem mu keelpillidel kõik oma elupäevad Issanda kojas!" 21Jesaja oli öelnud: "Tooge viigimarjakakk ja asetage paisele, et ta saaks terveks!"
22Ja Hiskija oli küsinud: "Mis on märgiks, et ma võin minna Issanda kotta?"
Taas näeme Hiskija alandlikku ja sügavalt, silmaveega täidetud palvet Issanda poole. Vana Testamendi maailmapipldi kohaselt usub ta, et surmavald on mingi maa-alune paik, kus surnud eksisteerivad otsekui varjud, kellel ei ole õieti teadvust ega emotsioone. Jumal pikendab ta elu viieteistkümne aasta võrra, lisaks annab talle tunnustähe (s 7,8,) selle kinnituseks, et Jeruusalemma linn on tam eluajal Assuri kuninga vägede eest kaitstud.
Suveräänne Jumal on huvitatud kõigi rahvasteheast käekäigust. Seetõttu hoolib Ta igast inimesest, kes otsib Tema palet. Siiras palev võib ära pöörata Jumala kohtu, isegi kui see on juba välja kuulutatud. See on olnud Jesaja raamatu üheks peateemaks.
Suure osa tänasest tekstist hõlmab Hiskija tänulaul pärast haigusest tervenemist, mis sisulu srananeb Joona palvega kala kõhus ( Jn 2:3-10). Vastuseks jumalikule tervenemisele on Hiskija valmis kuulutama oma lastelegi Jumala ustavusest ja teenima Teda kõik elupäevad Issanda kojas
Kas meie südames võiks leiduda tänu Jumala pääste või tervenemise eest? Mõtle, mille eest veel võid Jumalale tänu tuua ja ülista Teda kõige eest, mis Ta sulle on teinud.
Selle kommentaari autor: Toomas Pajusoo