Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 16
Inimese meeldiv pärisosa1Taaveti mõistulaul.
Kaitse mind, Jumal, sest ma otsin pelgupaika sinu juures!
2Ma ütlesin Issandale: "Sina oled mu Issand, ei mul ole head ilma sinuta."
3Ja pühade kohta maa peal ma ütlesin: "Nemad on need aulised, kellest mul on väga hea meel."
4Palju piina saab neile, kes ruttavad teise jumala järele; ma ei taha valada nende vereohvreid ega võtta nende nimesid oma huultele.
5Issand on mu põllu- ja mu karikaosa; sina hoiad alles, mis ma liisu teel olen saanud.
6Mõõdunöörid on mulle langenud meeldivate paikade peale, ka on pärisosa ilus mu meelest.
7Ma tänan Issandat, kes mulle on nõu andnud; isegi öösiti manitsevad mind mu neerud.
8Ma pean Issandat alati oma silma ees, ma ei kõigu, sest tema on mu paremal pool.
9Sellepärast rõõmutseb mu süda ja mu hing ilutseb; ka mu ihu võib julgesti elada.
10Sest sina ei jäta mu hinge surmavalla kätte ega lase oma vagal näha kõdunemist.
11Sina annad mulle teada elu teeraja; rõõmu on rohkesti su palge ees, meeldivaid asju on su paremas käes alatiseks.
Sest tema usk ja lootus on täiesti Jumala peal ( s 1,2,8). Ta teab kindlalt, et Kõikvõimas Jumal, kõige loodu arhitekt on planeerinud ka tema elu ning ta on südamest tänulik kogu selle ettehoolduse ja varustuse, kaitse ja juhtimise eest. Salm 7 ütleb, et isegi keset ööd toimib Jumal laulja heaks – siin: tema neerude heaks ( NIV tõlgib neerud „südameks”, kuid iidseil aegadel peeti just neere kogu inimteadvuse ja tunnete tsentriks). Kõik see annab lauljale täieliku kindluse et isegi peale surma on tema elu hoitud Jumala kätes ja viimaks on tema osa igavene rõõm Jumala ligiolus.
Tänapäeval kannatavad paljud pingeid ja stressi: suhetes kaasinimestega, töökohas, sotisaalsete suhete konfliktides, pinged mis põhjustavad haigestumist. Ja nii võivad mõnedki meie seast arvata, et see millest laulja räägib on lihtsalt soovmõtlemine. Mitte mingil juhul! See millest laulja siin räägib on isiklik kogemus – ta on selle läbi elanud aj teab et „ Jumalast lahus ei ole tal midagi head.”
Selle kommentaari autor: Doreen Smith