Loe läbi alltoodud kirjakoht: 5. Moosese 26
Uudseviljaand ja kümnis1Ja kui sa tuled maale, mille Issand, su Jumal, annab sulle pärisosaks ja sa vallutad selle ning elad seal,
2siis võta maa kõigest uudseviljast, mis sa saad saagiks oma maalt, mille Issand, su Jumal, sulle annab, pane korvi ja mine paika, mille Issand, su Jumal, valib oma nimele eluasemeks!
3Ja mine preestri juurde, kes neil päevil on ametis, ja ütle temale: "Mina kuulutan täna Issandale, su Jumalale, et ma olen jõudnud sellele maale, mille Issand vandega meie vanemaile oli tõotanud anda meile."
4Ja preester võtku su käest korv ning pangu see maha Issanda, su Jumala altari ette!
5Ja sina tunnista ning ütle Issanda, oma Jumala ees: "Mu isa oli rändav aramealane, kes läks alla Egiptusesse ja elas seal võõrana väheste inimestega. Aga ta sai seal suureks, vägevaks ja arvurikkaks rahvaks.
6Egiptlased aga kohtlesid meid kurjasti ja rõhusid meid ning panid meile peale raske orjuse.
7Siis me kisendasime Issanda, oma vanemate Jumala poole, ja Issand kuulis meie häält ning nägi meie viletsust, meie vaeva ja meie häda.
8Ja Issand viis meid Egiptusest välja vägeva käega ja väljasirutatud käsivarrega suure hirmu saatel, tunnustähtedega ja imetegudega.
9Ja ta tõi meid siia paika ning andis meile selle maa, maa, mis piima ja mett voolab.
10Ja nüüd, vaata, ma toon selle maa uudsevilja, mille sina, Issand, mulle oled andnud." Ja aseta see Issanda, oma Jumala ette ning kummarda Issanda, oma Jumala ees,
11ja tunne rõõmu kõigest heast, mida Issand, su Jumal, on andnud sulle ja su perele, sina ja leviit ja võõras, kes on su keskel!12Kui sa oled õiendanud kümnise, kogu oma saagi kümnise kolmandal aastal, kümniseaastal, ja oled andnud leviidile, võõrale, vaeslapsele ja lesknaisele, et nad sööksid su väravais ja nende kõhud saaksid täis,
13siis ütle Issanda, oma Jumala ees: "Ma olen oma kojast ära toonud pühitsetud osa ja olen seda andnud ka leviidile ja võõrale, vaeslapsele ja lesknaisele, kõik sinu käsku mööda, mille sa mulle andsid; ma ei ole astunud üle sinu käskudest ega ole neid unustanud.
14Ma ei ole sellest midagi söönud, kui mul oli lein, ma ei ole sellest midagi kõrvaldanud, kui ma olin roojane, ja ma ei ole sellest midagi andnud surnule. Ma olen kuulnud Issanda, oma Jumala häält ja ma olen teinud kõik, nõnda nagu sa mind oled käskinud.
15Vaata oma pühast eluasemest, taevast, ja õnnista oma Iisraeli rahvast ja maad, mille sa meile oled andnud, nagu sa vandega tõotasid meie vanemaile, maa, mis piima ja mett voolab!"Iisrael kui Issanda omandrahvas16Täna käsib Issand, su Jumal, sind teha nende määruste ja seadluste järgi: pea ja täida neid kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest!
17Sa oled täna lasknud Issandat öelda, et ta tahab olla sulle Jumalaks, et sul tuleb käia tema teedel ja pidada tema määrusi, käske ja seadlusi ja kuulata tema häält.
18Ja Issand on täna lasknud sind öelda, et sa tahad olla temale omandrahvaks, nõnda nagu ta sulle on rääkinud, ja et sa tahad pidada kõiki tema käske,
19et ta tõstaks sind kõrgemale kõigist rahvaist, keda ta on loonud, kiituseks, kuulsuseks ja iluks, ja et sa oleksid pühaks rahvaks Issandale, oma Jumalale, nagu ta on rääkinud."
Ühe vanapiiga annetus võimaldas kirikus ehitada uue komplekti ruume. Tema lähimad sugulased, kaks vennapoega, olid šokeeritud tema otsusest. Nimelt muutis tädi oma testamenti pärast seda, kui nad ei olnud tädi korralikult tänanud oma jõulukinkide eest. See lugu kriipsutab alla, kui lihtsasti võib enesega rahulolu tulla tänumeelsuse asemele. Maa, kuhu inimesed hakkasid jõudma, oli heldeks külluslikuks kingiks. Inimestele oli ette nähtud rahu ning õitseng (salm 15; 12:10). See on kõigi Jumala inimeste eesõigus: puhkus iseotsustamisest, kindel rahu Jumalaga ning „kõikide asjade” pärandiks saamine Kristuses.Kuid olukorras, mil tunneme rahuolu ja turvalisust, on omad ohud. Mugavus külvab kergel käel unusatmist. Võimalik on langeda mentaliteedi küüsi, mille kohaselt kõik on meile „loomupäraselt ettenähtud ja kingitud.” Selle aluseks on enda pidamine „esmasündinuks” (salmid 1-4) ja kümnisemaksmise printsiip (s 12). Need kaks kogukondlikkusel põhinevat tegevust toimisid kui päästikumehhanismid kutsudes esile õitsengu ning andes lootust tulevikuks kõigile rahvakihtidele, ka vaestele. See kõik asetub nend enda ajaloo kui pühaliku tõotuse konteksti (salmid 5-11).Mida võiksime meie, oma ohvrimeelses vaimus tänades, esile tõsta kui meile osaks saanud armuandi. Kogukondlikud ristimistalitused ja osalemised armulaual mängivad siin oma osa, kinnitades, et me pidevalt peame meeles meie oma pühitsemise lugu. Nii me ka kinnitame iga kord meie hindamatut staatust Jumala ees (s18). Ometigi ei ole tänulikkus kunagi endasse sulgemiseks. Iisraellaste elutsüklis olid „sisseehitatud võimalused” tänuavalduseks nende mõtlemise „esirinnas”. Tänulikkus avaldaub ülevoolavalt oma võimaluste ja vahendite hoolsas kasutamises ja teenimises (salmid 13-14) teiste hüvanguks.
Selle kommentaari autor: Andy Bathgate