Üheks mu lemmikumaks ülistusmuusika plaadiks on Paul Oakley kontserdi „Unafraid”, ehk „Kartmatu” otsesalvestus live recording. Üheks lauluks sellel kontserdil oli „Üleminek”, „The Overlap.” Selles väljendatakse pettumust ja lootust mis mõlemad kristliku elu juurde: „Ma elan üleminekus, ma elan tasakaalus selle vahel mis on ja mis tuleb. Tänane psalm seondub selle tõdemusega: hing igatseb halastuse järgi ja on samas kahtlev tema ümber olevate inimeste osas nende uskmatuse pärast. Psalm algab nelja eraldiseisva palvega milles seguneb isiklik ahastus nende mässumeelsusega, kes ei järgi Issandat: „Vasta mulle,” „anna mulle vabanemist,” „ole halastav,” „kuule” (salm 1). Psalmi lõpus väljendatu kindlusetundel on hea põhjus: „Sa oled andnud mu südamesse suurima rõõmu ... Rahus ma heidan maha ning uinun magama” (salmid 7,8). See isiklik rõõm on ometigi mässitud valuliku teadmisega, et paljud ei aseta oma lootusi Jahve ette. Me kõik tunneme ära inimesed, kes „ armastavad pettekujutelmi ja otsivad valejumalaid” ning see peegeldub antud kontekstis hästi. Üks kommentaator märgib, et „kiusatus viljakusjumalaid teenida ... on põhjustatud nendepoolsest vilja ja veini garanteerimisest.” See viitab 7. salmile, kus on avaldub kontrast nende „pettekujutelmade” ja elava Jumala vahel.
Kuigi näeme meie ümber oleva maailma meeleheidet ja ahastust, võime ometigi leida julgustust teadmises, et tee, millel oleme leidnud vabaduse, on avatud ka uskmatutele. Murtud vaimu ohverdamine 5 – ja alandlik lootus, et Issand pakub uue elu – see on kõik mida on vaja. Jeesuse valgus on vastus meie sõprade, perekonnaliikmete ja kolleegide igatsusele, millest me ei pruugi teadagi: „Kes annab meile head?” (salm 6).