Loe läbi alltoodud kirjakoht: 5Ms 28:47-69
Sõnakuulmatuse needus47Et sa ei ole teeninud Issandat, oma Jumalat, rõõmuga ja heast südamest kõige külluse eest,
48siis sa pead teenima oma vaenlasi, keda Issand saadab su kallale, näljas, janus, alasti ja täielikus puuduses. Ja ta paneb su kaela peale raudikke, kuni ta sinu on hävitanud.
49Issand toob kaugelt maailma äärest su kallale ühe rahva, kes lendab nagu kotkas, rahva, kelle keelt sa ei mõista,
50jultunud rahva, kes ei hooli vanast ega anna armu noorele.
51See sööb ära su karja ja su maa vilja, kuni sa oled kadunud; see ei jäta sulle midagi, ei teravilja, veinivirret ega õli, ei veiste vasikaid ega lammaste ja kitsede tallesid, kuni ta sinu on hävitanud.
52Ja see ahistab sind kõigis su väravais, kuni varisevad su kõrged ja kindlad müürid, mille peale sa loodad kogu oma maal; see ahistab sind kõigis su väravais kogu su maal, mille Issand, su Jumal, sulle annab.
53Ja sina sööd oma ihuvilja, oma poegade ja tütarde liha, keda Issand, su Jumal, sulle on andnud, piiramisel ja kitsikuses, millega su vaenlane sind ahistab.
54Isegi su keskel oleva õrna ja hellitatud mehe silm vaatab kurjalt oma vennale ja naisele oma süles ja oma järelejäänud lastele, kes tal veel alles on,
55ega anna ühelegi neist oma laste lihast, mida ta ise sööb, sest midagi muud ei ole temale jäänud piiramisel ja kitsikuses, millega su vaenlane sind ahistab kõigis su väravais.
56Su keskel olev õrn ja hellitatud naine, kes oma õrnuses ja hellitatuses ei ole katsunud jalataldagi maha panna, vaatab kurjalt mehele oma süles ja oma pojale ja tütrele
57oma järelsünnitiste pärast, mis tulevad välja ta jalgade vahelt, ja laste pärast, keda ta sünnitab, sest ta tahab ise neid salaja süüa täielikus puuduses piiramisel ja kitsikuses, kui su vaenlane sind ahistab su väravais.
58Kui sa ei pea hoolsasti kõiki selle Seaduse sõnu, mis sellesse raamatusse on kirjutatud, et sa kardaksid seda aulist ja kardetavat nime, Issandat, oma Jumalat,
59siis teeb Issand erakordseks sinu nuhtlused ja sinu järglaste nuhtlused, suured ja kestvad nuhtlused, pahad ja kestvad nuhtlused.
60Ja ta saadab su kallale kõik Egiptuse tõved, mille ees sa tunned hirmu, ja need jäävad su külge.
61Ka kõiki muid haigusi ja kõiksugu nuhtlusi, millest ei ole kirjutatud selles Seaduse raamatus, saadab Issand su kallale, kuni sa hävid.
62Ja teid jääb pisut inimesi nende asemel, kes te olite rohkuse poolest nagu taevatähed, sellepärast et sa ei võtnud kuulda Issanda, oma Jumala häält.
63Ja nagu Issand tundis teist rõõmu, tehes teile head ja sigitades teid, nõnda tunneb Issand teist rõõmu, saates teid hukka ja hävitades teid, ja teid kistakse ära sellelt maalt, mida sa lähed pärima.
64Ja Issand pillutab sind kõigi rahvaste sekka, ühest maa äärest teise, ja sa teenid seal teisi jumalaid, keda ei ole tundnud ei sina ega su vanemad - puust ja kivist.
65Ja nende rahvaste hulgas ei ole sul rahu, su jalatallal ei ole puhkepaika ja Issand annab sulle seal väriseva südame, kustuvad silmad ja masendatud hinge.
66Su elu ripub nagu juuksekarva küljes, sa värised ööd ja päevad ega ole kindel oma elu pärast.
Loetud tekst meenutab meile veelkord kui oluline on kuulekus Jumalale. Nii nagu kuulekusele järgnev õnnistus läbib kõiki inimese elualasid nii läbistab ka Jumala eiramise tagajärjel needus kõik selle, mis on inimesele elutähtis.Needus tähendab kõige hea ja väärtusliku kaotamist. Seda kirjeldatakse siin kõikvõimaliku puuduse vormides – haiguste, näljahäda ja viimaks ka deporteerimise näol. Hirm elu säilimise pärast paneb inimesi tegema õõvastavaid tegusid ning selle needuse üksikasjade kirjeldus on oma detailides kohutav. Ja selle kõige taustal rõhutatakse rahavle: see on sinu valik.Valida pole aga ainult õnnistust või needust, nagu meile esklikult võib tunduda. Siis ei oleks ju probleemi – me kõik valiksime õnnistuse. Aga valik on kas teenida Issandat või midagi muud. S 47 hoiatab ja selgitab ühtlasi: „Et sa ei ole teeninud Issandat, oma Jumalat, rõõmuga ja heast südamest kõige külluse eest.... siis sa pead teenima oma vaenlasi....“ Ka küllus on meile antud eesmärgiga – see ei ole omatahtsi käsutamiseks, vaid see on Jumala teenimiseks. Ja sellest äratundmisest ning valikust algab tegelik õnnistuse tee.Meile võib tunduda et praeguses maailmas ei ole asjad nii lihtsad, kas üks või teine valikud. Siiski – Jumalale alistumises, talle kuuletumises ja tema teenimises on olukorrad just samamoodi selged. Sa kas kuuletud Tema käsule või ei, sa kas alistud ja teenid Teda isegi külluse keskel või sa ei tee seda. Sest sa saad käia vaid kas eluteel või surma teel. Jeesus oli see kes valis õieti. Tema oli ka see kes kandis karistuse meie valede valikute eest. Ja Tema on ka täna su kõrval – aidates sind valida. Tema läbi, tema poole ning tema kaudu – on meile tehtud võimalikuks tõeliselt valida elu.