Loe läbi alltoodud kirjakoht: 5 Ms 29:1-28
Manitsus seaduse järgi elamiseks ja Issanda liit Iisraeliga1Ja Mooses kutsus kokku kogu Iisraeli ning ütles neile: "Te olete näinud kõike, mida Issand tegi teie silme ees Egiptusemaal vaaraole ja kõigile ta sulastele ja kogu ta maale,
2neid suuri katsumusi, mida sa nägid oma silmaga, neid suuri tunnustähti ja imetegusid.
3Aga Issand ei ole tänapäevani teile andnud südant mõistmiseks ega silmi nägemiseks ja kõrvu kuulmiseks.
4Mina juhtisin teid nelikümmend aastat kõrbes: teil ei kulunud riided seljas ega kulunud sul sandaal jalas.
5Te ei saanud süüa leiba ega juua veini või vägijooki, et te mõistaksite, et mina olen Issand, teie Jumal.
6Ja kui te jõudsite siia paika, siis tulid Siihon, Hesboni kuningas, ja Oog, Baasani kuningas, sõdima meie vastu, aga me lõime neid.
7Ja me võtsime nende maa ning andsime selle pärisosaks ruubenlastele ja gaadlastele ja Manasse poolele suguharule.
8Seepärast pidage selle seaduse sõnu ja tehke nende järgi, et teil oleks kordaminek kõiges, mida te teete!9Te kõik seisate täna Issanda, oma Jumala ees: teie peamehed, teie suguharud, teie vanemad ja teie ülevaatajad, kõik Iisraeli mehed,
10teie lapsed ja teie naised, samuti võõras, kes on su leeris, niihästi su puuraiuja kui su veetooja,
11et sa võiksid astuda Issanda, oma Jumala liitu ja tema vandeosadusse, mille Issand, su Jumal, täna sinuga teostab,
12et täna sind ülendada enesele rahvaks ja et olla sulle Jumalaks, nagu ta sulle on öelnud ja nagu ta su vanemaile, Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile on vandega tõotanud.
13Aga mitte ainult teiega ei tee ma seda liitu ja vandeosadust,
14vaid niihästi sellega, kes seisab täna siin koos meiega Issanda, meie Jumala ees, kui ka sellega, kes ei ole täna siin koos meiega.
15Sest te ise teate, kuidas me elasime Egiptusemaal ja kuidas me tulime läbi rahvaste keskelt, keda teiegi läbisite,
16ja te nägite nende jäledusi ning ebajumalaid puust ja kivist, hõbedast ja kullast, mis neil olid.
17Seepärast ärgu olgu teie hulgas meest või naist või suguvõsa või suguharu, kelle süda pöördub täna Issanda, meie Jumala juurest, et minna teenima nende rahvaste jumalaid; ärgu olgu teie hulgas juurt, mis kasvatab mürki ja koirohtu,
18ühtegi, kes kuuldes selle sajatuse sõnu, õnnistab südames iseennast, öeldes: "Minu käsi käib hästi, isegi kui ma elan südamekanguses!" - et juuasaanut ei hävitataks koos janusega.
19Issand ei taha temale andeks anda, sest siis suitseb Issanda viha ja ägedus selle mehe vastu ja tema peale langevad kõik need needused, mis sellesse raamatusse on kirjutatud, ja Issand kustutab tema nime taeva alt.
20Ja Issand lahutab tema kõigist Iisraeli suguharudest, kurjaks saatuseks kõigi selle lepingu needuste järgi, mis sellesse Seaduse raamatusse on kirjutatud.
„Jumal annab ja peab tõotusi“ võtab Alec Motyer
lühidalt kokku kogu Vana Testamendi loo. Jumala tõotuste usaldusväärsuse tõestus ilmneb läbi terve ajaloo ( s 2-8) ja sama kordub kaasajal ( s 12-14). Minevikus antud tõotused kehtivad endiselt omades ühtlasi tulevikuväljundeid. Tõotus asetseb kesksel kohal ka meie suhtes Jumalaga. Jumal ei saa öelda „ei“ kui haarame kinni tema tõotustest Kristuses ning see annab meile ühe kindluse kõiges mis veel saab sündima. Sama tõde kinnitab ka meiepoolset kohustust olla antud sõna pidaja.
Jumal meenutab ja toob pidevalt esile oma kõigutamatut tahet jätkuvalt kutsuda oma rahvast värskele pühitsusele. Laulja kõneleb „uuest laulust“ viidates kiitusele mis voolab käesolevast hetkest ja praeguses olukorras sündivast tänust.
Ärevust aga tekitab see, et Jumala tõotusi on niivõrd lihtne ignoreerida. Need, kes tegid läbi kõik väljarändamise katsumused on ometi samas võimetud väärtustama kogetud sündmusi ( s 4). Nagu magavad lapsed keda on põlevast majast süles välja kantud, puudub neil arusaamine oma pääsemise suurusest ning erakordsusest. Seepärast pole ka mingi ime, et nende truudusetus Jumala vastu ( s 16-18) ja kibeduse juur ( s 18) või ülbe enesega rahulolemine ( s 19) asendavad pühendunud sõnakuulmise. Vaimulikest kogemustest üksi ei piisa kunagi. Vaid see, kuidas me neid tõlgedname, kuidas laseme end kujundada nende läbi ja kas nad juhivad meid sügavamasse sõnakuulmisesse, saab määravaks. Siis võivad nad ka kogenud kristlase ellu tuua rõõmu ja sügavat rahuldust ning veel suuremat igatsust Kristusesse kasvamise järele. Vastupidisel juhul aga on tulemuseks vaid minevikukogemuste meenutamine ilma igasuguse muutva mõjuta käesoleval hetkel. Heebrea kiri kordab 18.salmis antud hoiatust öeldes, et kui kristlased ei pane tähele Jumala armu, siis jõuavad nad kibestumisse millel on Jumala rahva hulgas hävitav mõju.
Selle kommentaari autor: Andy Bathgate