Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mi 4:1-13
Jumala suur rahuriik1Aga viimseil päevil sünnib, et Issanda koja mägi seisab kindlana kui mägede tipp ja tõuseb kõrgemale küngastest ning rahvad voorivad ta juurde.
2Ja paljud paganad lähevad ning ütlevad: "Tulge, mingem üles Issanda mäele, Jaakobi Jumala kotta, et ta õpetaks meile oma teid ja et võiksime käia tema radu: sest Siionist lähtub Seadus ja Jeruusalemmast Issanda sõna!"
3Ja tema mõistab kohut paljude rahvaste vahel ning noomib vägevaid paganaid kaugete maadeni. Siis nad taovad oma mõõgad sahkadeks ja piigid sirpideks; rahvas ei tõsta mõõka rahva vastu ja nad ei õpi enam sõdima.
4Siis istuvad nad igaüks oma viinapuu all ja oma viigipuu all, ja keegi ei hirmuta neid, sest vägede Issanda suu on kõnelnud.
5Kuigi kõik rahvad käivad igaüks oma jumala nimel, käime meie Issanda, oma Jumala nimel ikka ja igavesti.Iisrael lunastatakse vangipõlvest6Sel päeval, ütleb Issand, kogun ma lonkajad ja korjan hajutatud, ja need, kellele ma olen kurja teinud.
7Ja ma teen lonkajaist allesjääjad ning väsinuist vägeva rahva. Ja Issand valitseb kui kuningas nende üle Siioni mäel sellest ajast ja igavesti.
8Ja sina, Karjatorn, Siioni tütre küngas! Sinu juurde tuleb ja saabub endine valitsus, Jeruusalemma tütre kuningriik.
9Mispärast sa nüüd halad nii valjusti? Kas sul pole kuningat? Või on kadunud su nõuandja, et valu valdab sind otsekui sünnitajat?
10Väänle ja vaevle, Siioni tütar, sünnitaja sarnaselt, sest nüüd pead sa lahkuma linnast, elama väljal ja minema Paabelini: seal päästetakse sind, seal lunastab Issand sinu su vaenlaste käest.
11Nüüd on kogunenud su vastu palju paganaid, kes ütlevad: "Saagu ta rüvetatud! Vaadaku me silmad Siionit mõnuga!"
12Ent nad ei tunne Issanda mõtteid ega mõista tema nõu, sest ta kogub neid otsekui vihke rehealusesse.
13Tõuse ja peksa reht, Siioni tütar, sest ma teen sulle raudsarved ja vasksõrad ja sa pihustad hulga rahvaid! Ja ma tõotan vandega nende tulu Jumalale, nende rikkuse kogu maa Issandale.
Meie aga oleme kutsutud olema lootuse rahvas. Haud on tühi ja nüüd võime olla elavad Jumalale, üles äratatud Püha Vaimu väes. Seda pole vähe! Me kummardame Jumalat kellele pole miski võimatu.
Tänane lõik märgib helistiku muutust minoorist mažoori. Tuleb hetk, kus kõik muutub
(4:1,6,7). Jeruusalemm ei jää varemehunnikuks vaid saab paigaks kuhu kogunevad rahvad kiitma Jumalat ( s 2).Aga millal? Vastus: viimsel päevil….( s1 ). See tundub vägagi otsene vastus olevat, ometi on siin terve hulk teoloogilisi konkse. Kas jutt käib ajast, mil Juuda rahvas pöördus tagasi vangipõlvest ja Jumala karistuse alt; või kui Jeesus tõusis üles surnuist; või kui Püha Vaim valati välja Nelipühapäeval; või kui Jeesus tuleb tagasi et tõmmata kokku ajaloo otsad ning Jumala plaan oma rahvaga saam viimaks kõikidele ilmsiks…või mitte ükski neist? Ja need on vaid mõned neist seletustest, mida kristlased läbi aegade selle termini seletuseks pakkunud on.
Üks asi aga jääb siiski kindlaks: Miika koos kõikide teiste prohvetitega kinnitab, et Jumal on tegemas uut; meile on algamas uus läheduseajastu Jumalaga, aeg mil inimsuhted saavad tervendatud ja mil vaesed ja tõrjutud saavad aukohad ( s 2-8).
Ükskõik, mida sa ka „viimsete päevade“ kohta arvaksid, vajame kõik igatsust Jeesuse valitsusaja ning sellega kaasneva rahu ja väe järele. Küsimus ei ole tähtaegades, vaid Jumala eesmärkides.
Selle kommentaari autor: Gethin Russell-Jones