Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Jumala ligiolu meie keskel

Esmaspäev, 16. Juuni 2008

Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Aj 3:1-17

Templi ehitamine
1Ja Saalomon hakkas Issanda koda ehitama Jeruusalemma Morija mäele, kus Taavetil, tema isal, oli olnud ilmutus, paika, mille Taavet oli kindlaks määranud jebuuslase Ornani rehealuse kohale.
2Ta hakkas ehitama teise kuu teisel päeval, oma valitsemise neljandal aastal.
3Ja need on mõõdud, mis Saalomon Jumala koja ehituseks määras: pikkus, vana küünramõõdu järgi, kuuskümmend küünart ja laius kakskümmend küünart.
4Eeskoda selle ees oli, vastavalt koja laiusele, kakskümmend küünart pikk ja selle kõrgus oli sada kakskümmend küünart; ja ta kattis selle seestpoolt puhta kullaga.
5Ta vooderdas suure koja küpressipuuga ja kattis selle parima kullaga; ta tegi selle peale palmid ja pärjad.
6Ta kattis koja ilustuseks kalliskividega; ja kuld oli Parvaimi kuld.
7Ta kattis koja - palgid, läved, seinad ja uksed - kullaga ja nikerdas seinte peale keerubid.
8Ja ta tegi kõige pühama paiga; selle pikkus oli, vastavalt koja laiusele, kakskümmend küünart ja laius kakskümmend küünart; ta kattis selle parima kullaga, mida oli kuussada talenti.
9Ja kuldnaelad vaagisid viiskümmend seeklit; ka ülakambrid kattis ta kullaga.10Ja kõige pühamasse paika valmistas ta valatud tööna kaks keerubit, need kaeti kullaga.
11Ja keerubite tiibade pikkus oli kokku kakskümmend küünart: üks tiib, viieküünrane, puudutas koja seina, ja teine tiib, viieküünrane, puudutas teise keerubi tiiba.
12Ja teise keerubi viieküünrane tiib puudutas koja seina ja teine viieküünrane tiib puutus kokku teise keerubi tiivaga.
13Nende keerubite tiivad olid laialilaotatult kakskümmend küünart; need seisid oma jalgade peal ja nende näod olid koja poole. 14Ja ta valmistas eesriide sinisest, purpurpunasest ja karmiinpunasest lõngast ja valgest linasest ning tegi selle peale keerubid.
Meister Huurami tööd templis
15Ja ta valmistas koja ette kaks sammast, kolmkümmend viis küünart kõrged; ja nupp, mis oli nende otsas, oli viieküünrane.
16Ja ta valmistas ketid nagu tagaruumis ning pani need sammaste otsa; ta valmistas sada granaatõuna ja pani need kettide külge.
17Ja ta püstitas templi ette sambad: ühe paremale poole ja teise vasakule poole; ta pani parempoolsele nimeks Jaakin ja vasakpoolsele nimeks Boas.

„Aga kui Kristus tuli tulevaste hüvede ülempreestrina… siis ta läks sisse mitte sikkude ja vasikate verega, vaid iseenda verega, minnes ühe korra kõige pühamasse paika, saavutas ta meile igavese lunastuse.“ ( Hb 9; 11-12) Kogu kiitus ja tänu kuulub Sulle meie Issand, kelle läbi meil on juurdepääs Isa trooni ette!

Kogu templiteenistus on kujundatud keskse paradoksi ümber – patune inimene ei saa minna selle Jumala ette, ligiolusse – ilma kelleta tal ei ole võimalik elada. Just siin peitub meie rahutuse needus ja allikas. Juudi spirituaalsus väljendab seda dilemmat kui meie igatsust kuid ühtlasi ka kartust Jumala Palge ees. „ Armas pale, majesteetlik pale, pale täis Ilu, lõõmav pale – Iisraeli Jumala pale…. kes iganes vaatab selle peale saab lõhestatud; kes korrakski tunnistab selle ilu, sulab selsamal hetkel – nende jõud nõrkeb ning nende näod söestuvad, Kuninga auhiilguse ning ilu kirkuses vaarub nende süda“*
„Kõige Püham paik“ kus Jumal ilmutab oma ligiolu on kullaga kaetud kuubikujuline 30 jalga pikk, lai ning kõrge ruum ( s 8.9). Kuubikujulisuses peituvad järgmised kvaliteedid: tasakaal ning harmoonia, sümmeetria ning kooskõla, otsustus ning rahuldus, ilu ning täiuslikkus. Kuubik on otsekui prohvetlik sümbol Jumala tahte kohta oma looduga. Saalomoni templis on see piiratud ning eraldatud, eraldi konstrueeritud ning eksklusiivselt püha paik laiemas aga ka rüvetatud maailmas. See räägib meile loodu „ innukast ootusest“ – saada taasintegreeritud sellesse Jumala muutvasse, püha shalom’i ruumi.
Kui keriksime kiirelt edasi Ilmutuse raamatusse , leiame sealt ilmutuse uuest Jumala linnast – samuti kuubikujulise, mõõtudega 1400 miili igas suunas – sümboliseerides lõppematut, kõike - mida on Jumalale võimalik ohvriks tuua - enesesse haaravat linna.**
Need eraldamised mis täna on needuseks meie eludes, on sealt lahendatud ning parandatud; ilmalik ning pühalik, lähedane ja kauge, väljaspool olijad ning seespool olijad, lõvi ja lammas, laps ja skorpion, ning ehk kõige hämmastavamana - „egiptlane, assüürlane ning Iisraeli mees koos Jumalat kummardamas“ ( Js 11;6-9). Kui sinuni jõuab kiri kus räägitakse Nepaali põgenikest lastest ja noortest, kes nüüd asuvad armastavas ja hoolivas kogukonnas, kaugel eemal hävitusest ja ahastusest… kui kuuled, kuidas kõik vanuserühmad töötavad koos – toitu valmistades, koristades, õppides , Jumalat kummardades…. ning üksteist armastades – siis oled hetkeks näinud seda Jumala ruumi, seda kuupi.
Kas meie jumalateenistusest, meie misjonist levib sedasama hingust?

„Kõikvõimas Jumal, Sina oled meid teinud iseenese tarvis ning meie südametes on rahutus kuni nad leiavad oma hingamise Sinus. Palun too ise meid oma palge ette, Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi. Aamen.“

* 3saj juudiusu teosest „Hekalot Hymns“
**Ilm 21:16

Selle kommentaari autor: Dennis Lennon