Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Aj 4:1-22
Meister Huurami tööd templis1Ja ta valmistas vaskaltari, kakskümmend küünart pika, kakskümmend küünart laia ja kümme küünart kõrge.
2Ja ta valmistas valatud vaskmere, kümme küünart äärest ääreni, täiesti ümmarguse, viis küünart kõrge; kolmekümneküünrane mõõdunöör ulatus selle ümber.
3Ja selle all olid härjakujud ümberringi; need ümbritsesid seda, kümme igal küünral, ringi ümber vaskmere; härjad olid kahes reas, selle valuga koos valatud.
4See seisis kaheteistkümnel härjal: kolm vaatasid põhja poole, kolm vaatasid lääne poole, kolm vaatasid lõuna poole ja kolm vaatasid ida poole; vaskmeri oli ülal nende peal ja neil kõigil olid tagumikud sissepoole.
5See oli kämblapaksune ja selle äär oli tehtud karika ääre sarnaselt liilia õiena; see mahutas kolm tuhat batti.6Ja ta valmistas kümme pesunõu ning pani viis paremale ja viis vasakule poole pesemise jaoks; neis pidi loputatama seda, mis kuulus põletusohvri juurde, kuna vaskmeri oli preestritele pesemise jaoks.7Ja ta valmistas kümme kuldlambijalga, nagu need pidid olema, ja pani need templisse, viis paremale ja viis vasakule poole. 8Ja ta valmistas kümme lauda ning asetas need templisse, viis paremale ja viis vasakule poole; ja ta valmistas sada kuldpiserdusnõu. 9Ja ta tegi preestrite õue ja suure õue ning õue uksed; ta kattis uksed vasega.
10Ja ta asetas vaskmere paremasse tiiba, kagusse.11Ja Huuram valmistas tuhanõud, -labidad ja piserdusnõud. Ja Huuram sai valmis töö, mis ta pidi tegema kuningas Saalomonile Jumala koja jaoks:
12kaks sammast ja kaks kausikujulist nuppu, mis olid sammaste otsas; ja kaks võrestikku mõlema kausikujulise nupu katteks, mis olid sammaste otsas;
13ja nelisada granaatõuna mõlema võrestiku jaoks, kaks rida granaatõunu kummalegi võrestikule, katteks mõlemale kausikujulisele nupule, mis olid sammaste otsas.
14Ja ta valmistas alused ning valmistas pesunõud aluste peale;
15ühe vaskmere ja kaksteist härga selle all.
16Ja tuhanõud, -labidad ja hargid ja kõik nende juurde kuuluvad riistad valmistas Huuram-Abi kuningas Saalomonile Issanda koja tarvis hiilgavast vasest.
17Kuningas laskis need valada Jordani uhtmaal savimaa sees Sukkoti ja Seredata vahel.
18Ja Saalomon valmistas kõiki neid riistu väga palju, sest vase kaalu ei arvestatudki.19Saalomon valmistas ka kõik need riistad, mis pidid olema Jumala kojas: kuldaltari ja lauad, mille peal olid ohvrileivad;
20lambijalad ja nende lambid, vastavas korras süütamiseks kõige pühama paiga ees, puhtast kullast;
Meeletult kulda, tohutult pronksi, hämmastavalt suursugune – ja siiski, kas saab tempel tagada Jumala ligiolu? Mitte mingi kunstitöö/ -tükk ei suuda tagada seda, isegi mitte tükk Jeesuse enese risti - millest sajandeid tagasi arvati just sellist mõju tagavat. Jumala isiklik ligiolu on arm mis võidakse eemaldada kui inimesed ei osutu ustavaiks. Praeguses, sakramentaalses loodus saab Jumal ligineda meile läbi esemete ning sündmuste, aga ükski neist ei seo ega sunni Teda ligi tulema. Taoline mõtteviis on omane animismile, ebausule, maagiale ning preestrite võlukunstile. Hiljem on Jeremia see, kes peab hakkama kuulutama templi vastu, sest inimestel on tekkinud pime usk selle kivide ning usaldus selle mördi vastu – ning ometi ei too nende usk kaasa südame muutumist ( Jr 7:1–15). Georg Macdonald hoiatab: ”Miski ei mõju jumalikule nii hävitavalt kui harjumuspärane toimetamine pühade asjade välise kestaga.” *
Kui sageli peavad projvetid pöörama templist kui kunstitööst iseeneses ära – tagasi nomaadliku elulaadi, Iisraeli rännakute poole läbi kõrbe ning kuulutama kuldsest ajast mil Jehoova paneb ”rahva taas telkidesse elama.”. See pole beduiinide eluviisi romantiseerimine, kuid on tagasivaatamine Iisraeli noore armastuse alguse poole Issandaga, siis kui nad üheskoos põgenesid Egpituse eest. Mugavus, väikene luksus ning linnastumise areng võib nii kergesti lahjendada ” elu-eest –Jumalast- kinni –hoidmise” pakilisuse.
Kõrb ja linn kujundavad erinevat meeelalaadi, manna kõrbes kostub haleda näitena sellele, kelle külkapp on toitu piungil täis topitud. Ning prohvetid kartsid, et üleminek telkidest majadesse; sedauselaeka juurest templisse viib vältimatult ka kultuurilise assimileerumiseni, kaananliku Iisraeli ning korrumpeerunud jumalateenimiseni.
”Nomaadlik ideaal” tõstab esile teatud suhtumise –lihtsuse, mediteerimise, vaikse ning valimuliku sügavuse, - aga kellele need asjad 2001 aastal üldse midagi tähendaksid?
Vaid neile, kes on mõistnud mida sisaldab eneses ”elamine taas telkides”. Näiteks õpivad telgis elajad kiiresti ära üleliigse pagasikoorma hülgamise, nemad väärtustavad vaid põhilist – sest peavad suutma reisida kiirelt ning kergelt.
Enamik meist saaba ga jätkuvalt häiritud asjade volüümist meie elus ning ümber, need on mingid asjad, mis võtavad liiga suure osa meie tähelepanust, mis teevad ähmaseks vaimuliku keskendumise, ning röövivad usult selle pakilisuse.
Äkki oleks aeg sellisest mõtteviisist eemalduda?
* CS Lewis (ed), George Macdonald: an Anthology, Zondervan, 2001
Selle kommentaari autor: Dennis Lennon