Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Lepingu võrku heites

Reede, 20. Juuni 2008

Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Aj 6:12-31

Saalomoni palve
12Siis ta astus Issanda altari ette kogu Iisraeli koguduse juuresolekul ja sirutas oma käed välja.
13Saalomon oli valmistanud vasklava, viis küünart pika, viis küünart laia ja kolm küünart kõrge, ja oli selle pannud keset õue. Ja ta astus selle peale, heitis põlvili kogu Iisraeli koguduse nähes, sirutas oma käed taeva poole
14ja ütles: "Issand, Iisraeli Jumal! Sinu sarnast jumalat ei ole taevas ega maa peal, sina pead lepingut ja osadust oma sulastega, kes käivad su ees kõigest südamest,
15sina oled pidanud oma sulasele, mu isale Taavetile, mis sa temale olid lubanud. Jah, mis sa oma suuga oled kõnelnud, selle oled sa oma käega tõeks teinud, nõnda nagu see täna on sündinud.
16Ja nüüd, Issand, Iisraeli Jumal, pea oma sulasele, mu isale Taavetile, mis sa temale tõotasid, öeldes: Ei puudu sul minu palge ees mees, kes istub Iisraeli aujärjel, kui ainult su pojad hoiavad oma teed, käies mu Seaduse järgi, nõnda nagu sina oled käinud mu ees.
17Ja nüüd, Issand, Iisraeli Jumal, saagu tõeks su sõna, mis sa oled kõnelnud oma sulasele Taavetile!18Aga kas Jumal tõesti peaks elama koos inimestega maa peal? Vaata, taevad ja taevaste taevad ei mahuta sind, veel vähem siis see koda, mille ma olen ehitanud.
19Aga pöördu oma sulase palve ja ta anumise poole, Issand, mu Jumal, et sa kuuleksid kaebehüüdu ja palvet, mida su sulane palvetab sinu ees,
20et su silmad oleksid lahti päevad ja ööd selle koja kohal, selle paiga kohal, mille kohta sa oled öelnud, et sa paned sinna oma nime ja kuuled palvet, mida su sulane palvetab selle paiga poole!
21Kuule siis oma sulase ja oma Iisraeli rahva anumist, kuidas nad palvetavad selle paiga poole! Jah, kuule paigast, kus sa elad - taevast! Ja kui sa kuuled, siis anna andeks!22Kui keegi oma ligimese vastu pattu teeb ja talle pannakse peale vanne teda vannutades, ja vandeasi tuleb sinu altari ette siia kotta,
23siis kuule sina taevast ja tee ning mõista õigust oma sulastele: mõista süüdlane süüdi, pane tema teod ta pea peale, õige aga mõista õigeks, anna temale ta õigust mööda!24Ja kui su Iisraeli rahvas lüüakse maha vaenlase ees, sellepärast et nad sinu vastu on pattu teinud, ent nad pöörduvad ja kiidavad sinu nime, palvetavad ja anuvad su ees siin kojas,
25siis kuule sina taevast ja anna andeks oma Iisraeli rahva patt ja too nad tagasi maale, mille sa oled andnud neile ja nende vanemaile!26Kui taevas on suletud ja vihma ei ole, sellepärast et nad on sinu vastu pattu teinud, aga nad palvetavad selle paiga poole ja kiidavad sinu nime ja pöörduvad oma patust, sellepärast et sa neid oled alandanud,
27siis kuule sina taevast ja anna andeks oma sulaste ja oma Iisraeli rahva patt, sest sina õpetad neile head teed, mida nad peavad käima, ja anna vihma oma maale, mille sa oled andnud pärisosaks oma rahvale!28Kui maale tuleb nälg, katk, kui tuleb viljakõrvetus või -rooste, kui tulevad rohutirtsud ja mardikad, kui vaenlased teda rõhuvad ta maa väravais, kui tabab mingi nuhtlus või mingi haigus,
29siis iga palvet ja iga anumist, mis iganes tuleb mõne inimese või kogu su Iisraeli rahva poolt, kui nad igaüks tunnevad oma häda ja valu ja sirutavad oma käed selle koja poole,
30kuule sina siis taevast, oma asupaigast, ja anna andeks ning anna igaühele tema tegusid mööda, nõnda nagu sa tunned tema südant, sest sina üksi tunned inimlaste südant,
31et nad kardaksid sind ja käiksid su teedel kõigil neil päevil, mil nad elavad maal, mille sa oled andnud meie vanemaile!

„Püha Jumal, armastav Isa kes oled läkitanud igavese Sõna – palun kuule seda mu palvet: valgusta mu arusaamist, õhuta mu tahet, alusta mu tegusid, süüta mu armastus, tugevda mu nõrkusi, kata mu ihad.“ ( Gaeli palve)

Tarkus, mida Saalomon oli enesele palvetanud ( 1:10-12) tuleb tänases tekstis selgelt ilmsiks. Tarkus teab kust tarkus algab: „Jumala kartuses“ ( Õp s 9;10) – ja just seepärast näeme suurt Saalomoni põlvedel ( ja võib-olla ongi inimene suur ainult põlvedel olles?), tühjad käed välja sirutatud nagu kerjusel, austust avaldamas, alanduses ning alistumises ( s 12,13). Austusavaldus - häälestab inimese meele Jumalale, kes on kõige tarkuse allikas; alandlikkus - hoiab meele vormitavana, tänulikuna, õpetatavana; alistumine - tunnustab meie täielikku sõltumist Jumalast ning see saab meie tegevuse suunajaks.
Saalomon on teadlik oma rahvast ootavaist ohtudest ( s 24-39). Oma palves templi pühitsemise pärast toob ta oma rahva Jumala lepingu armu alla ( s 14,15). Just sellepärast näeme siin korduvalt viiteid Jumala armastusele, või tema rahva palvetele mida tehakse templi suunas ( s 20,21,24,32,34) – millest on saanud Jumala lepingulise ligiolu sümbol.
Saalomon toob siin veelkord esile need alused, mis on vundamendiks Jumala ning Iisraeli vahelisele suhtele, siis kui Jumal ilmutas end Aabrahamile tingimusteta ning ühepoolselt (1Ms 15:1-6). Ta vandus „iseenese nimel“ tookord, et teha pärijaile täiesti selgeks oma eesmärk antud tõotustega – siis Iisraelile, ning nüüd kogudusele. Viimasel juhul on Kristus ise , Uue Lepingu tagatis: see Jumalapoolne kõikumatu garantii igavesest suhtest mis toob inimese ellu hindamatud vaimuliku kindluse ja usalduse õnnistused, sest Jumal ise on enese peale võtnud vastutuse nende efektiivsuse eest.
Kui soovi põhjust miks rõõmust lõhkeda, siin see on: selles igaveses lepingus, kinnitatud Kristuses. Me peame selles väga kindlad olema – kui Jumal iial ühest tõotusest peaks taganema, langeks kokku terve maailm ning Jumal ei oleks enam Jumal.
Meie saame pakkuda siin tohutus vaimulikus ebakindluses, fragmenteerituses, eksitatuses vaevlevale ühiskonnale suurt teenust – kui demonstreerime seda rahu mis tuleb õieti rajatud elust – sellisest mis ei toestu enese jõule vaid Jumala lepingule. Kas meist on paista sellist kaljutaolist kindlust ning rahu?
See et maailm meie ümber on rahutu pole mingi ime.; tõmblemine ning rahu puudumine koguduses on aga skandaalne.

„Ärge muretsege ühtigi, vaid teie vajadused saagu kõiges Jumalale teatavaks tänuütlemisega palumises ja anumises.“ ( Fl 4;6) Issand, päästa meid palvevaeguse mõttetusest!

Selle kommentaari autor: Dennis Lennon