Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Aj 9:1-31
Seeba kuninganna külaskäik1Kui Seeba kuninganna kuulis Saalomoni kuulsusest, siis tuli ta Jeruusalemma Saalomoni mõistuküsimustega kimbutama; ta tuli väga suure saatjaskonnaga ja kaamelitega, kes kandsid palsameid, väga palju kulda ja kalliskive. Ja kui ta jõudis Saalomoni juurde, siis kõneles ta temaga kõigest, mis tal südame peal oli.
2Aga Saalomon vastas kõigile tema küsimustele; ükski tema küsimus ei olnud Saalomonile liiga raske; ta suutis vastata kõigile.
3Kui Seeba kuninganna nägi Saalomoni tarkust, ja koda, mille ta oli ehitanud,
4rooga ta laual ja kuidas ta sulased istusid, tema teenrite teenimist ja nende riietust, tema joogikallajaid ja nende riietust ja tema ülesminemist, kuidas ta läks üles Issanda kotta, siis jäi ta otse hingetuks.
5Ja ta ütles kuningale: "See kuuldus oli tõsi, mis ma oma maal kuulsin sinust ja su tarkusest.
6Aga ma ei uskunud neid jutte mitte enne, kui ma tulin ja nägin oma silmaga; ja vaata, mulle ei olnud räägitud pooltki sinu suurest tarkusest. Sa ületasid kuulduse, mida ma olin kuulnud.
7Õnnelikud on su mehed ja õnnelikud on need su sulased, kes seisavad alati su ees ja kuulevad su tarkust!
8Kiidetud olgu Issand, su Jumal, kellele sa nõnda meeldisid, et ta pani su oma aujärjele kuningaks Issanda, su Jumala ees! Sellepärast, et su Jumal armastab Iisraeli ja tahab temale anda igavest püsi, on ta sind pannud neile kuningaks, et sa teeksid, mis on kohus ja õige."9Ja ta andis kuningale sada kakskümmend talenti kulda ja väga palju palsameid ja kalliskive; iialgi enam ei ole olnud seesuguseid palsameid kui need, mis Seeba kuninganna andis kuningas Saalomonile.
10Aga ka Huurami sulased ja Saalomoni sulased, kes tõid kulda Oofirist, tõid algumipuid ja kalliskive.
11Ja kuningas tegi algumipuust trepid Issanda kojale ja kuningakojale, samuti kandleid ja naableid lauljaile; seesuguseid ei olnud Juudamaal enne nähtud.
12Ja kuningas Saalomon andis Seeba kuningannale kõike, mida ta soovis ja palus, aga mitte seda, mis ta kuningale oli toonud; siis kuninganna pöördus ümber ja läks tagasi oma maale, tema ja ta sulased.Saalomoni rikkus ja kuulsus13Ja kulla kaal, mis tuli Saalomoni kätte ühe aasta jooksul, oli kuussada kuuskümmend kuus talenti kulda,
14lisaks see, mida tõid suurkaupmehed ja kaubitsejad; ka kõik Araabia kuningad ja maa asevalitsejad tõid Saalomonile kulda ja hõbedat.
15Ja kuningas Saalomon valmistas kakssada kilpi taotud kullast, tarvitades kuussada seeklit taotud kulda üheks kilbiks;
16ja kolmsada väiksemat kilpi taotud kullast, tarvitades kolmsada seeklit kulda üheks kilbiks; ja kuningas pani need Liibanonimetsakotta.
17Ja kuningas valmistas suure elevandiluust aujärje ning kattis selle puhta kullaga.
18Aujärjel oli kuus astet ja kullast jalajäri, mis oli kinnitatud aujärje külge; kummalgi pool istepaika olid käetoed ja kaks lõvi seisis käetugede kõrval.
19Ja seal seisis kaksteist lõvi kuuel astmel kummalgi pool; seesugust pole valmistatud mitte üheski muus kuningriigis.
20Ja kuningas Saalomoni kõik joogiriistad olid kullast, samuti olid Liibanonimetsakoja riistad puhtast kullast; hõbedat ei peetud Saalomoni ajal mikski,
Vaadakem Seeba kuningannat lähedalt, sest Jeesus ülistas teda kui tarkuseotsija arhetüüpi. Lähtudes jumalikust ilmutusest, nagu tema seda mõistis, reisis kuninganna 3000 ohtlikku miili Jeemenist Jeruusalemma ja tagasi. Tema visa otsiv vaim on etteheide meie letargiale. Kui paljud meist haaraksid kinni nii tugevalt kuuldustest Jumala kohta, mida nad õieti ei mõistagi? (Mt 2:1, 2)
Kesiganes see oli, kes rääkis kuningannale Saalomoni saavutustest ja tarkusest (s 5), tegi head tööd. Kuninganna suhtus neisse kui usaldusväärsetesse tunnistajatesse, kes olid ise kogenud Saalomoni tarkust. Nende tunnistajate jutt oli olnud ülevoolavalt imetlev, selles väljendus mõte, et nad olid kokku puutunud millegagi, mida nad ei suuda kirjeldada (Jh 1:44–46) ja kuninganna peaks nüüd ise sinna rändama ja järgi vaatama (s 5-8). Usaldusväärsed tunnistajad ... selles on võib-olla suurim takistus misjonitööle täna. Vana kriitika, et “lihtsam oleks uskuda lunastust, kui kristlased näiksid rohkem lunastatud”, kummitab meid ikka. Meil tuleb rääkida Jeesusest oma ühiskonnale, nagu Seeba kuninganna teenrid rääkisid temale Saalomonist. Mõlemal juhul on tunnistuse loogika sama: “Me saame ainult öelda sulle niipalju, kui me ise oleme näinud ja maitsnud, tegelikult peaksid sa ise minema sinna ja nägema tervet pilti ise.” Meie tunnistus peaks olema samamoodi ülevoolav, loomulik, täis avastusrõõmu, mida ei saa teeselda. Isiklik avastus on tunnistuse eeltingimus (Jh 9:24–33). Kuninganna läks, et saada ise tunnistajaks Saalomoni hiilgusele (s 5-8). Kui kuningamma avastamisrõõm ja entusiasm teadvustavad meile, et oleme kaotanud selle hõõgumise, palugem siis Issandat loputada meie südameid Vaimuga, et võiksime Temas jälle rõõmustada.
Selle kommentaari autor: Dennis Lennon