Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 135
Jumala vägevus ja ebajumalate tühisus1Halleluuja! Kiitke Issanda nime, kiitke teie, Issanda sulased,
2kes seisate Issanda kojas, meie Jumala koja õuedel!
3Kiitke Issandat, sest Issand on hea; mängige tema nimele, sest see on kaunis!
4Sest Issand on valinud enesele Jaakobi, omandiks võtnud Iisraeli.
5Sest mina tean, et Issand on suur ja meie Issand on suurem kui kõik jumalad.
6Kõik, mis Issandale meeldib, teeb ta taevas ja maa peal, meredes ja kõigis mere sügavikes.
7Tema tõstab pilved maa otsast; tema teeb välgud vihmaks, ta toob tuule välja oma aitadest.
8Ta lõi maha egiptlaste esmasündinud, nii inimeste kui loomade omad.
9Ta saatis tunnustähti ja imesid sinu sekka, Egiptus, vaarao peale ja kõigi ta sulaste peale.
10Ta lõi maha palju paganarahvaid ja tappis ära vägevad kuningad,
11Siihoni, emorlaste kuninga, Oogi, Baasani kuninga, ja kõik Kaanani kuningriigid,
12ja andis nende maa pärisosaks, pärisosaks oma rahvale Iisraelile.
13Issand, su nimi püsib igavesti, Issand, su mälestus põlvest põlve!
14Sest Issand mõistab kohut oma rahvale ja halastab oma sulaste peale.
15Paganate ebajumalad on hõbe ja kuld, inimeste kätetöö.
16Suu neil on, aga nad ei räägi; silmad neil on, aga nad ei näe.
17Kõrvad neil on, aga nad ei pane tähele; ei ole ka hingeõhku nende suus.
18Nende sarnaseks saavad nende tegijad ja kõik, kes nende peale loodavad.
19Iisraeli sugu, tänage Issandat! Aaroni sugu, tänage Issandat!
20Leevi sugu, tänage Issandat! Teie, kes kardate Issandat, tänage Issandat!
21Olgu tänatud Issand Siionist, tema, kes elab Jeruusalemmas! Halleluuja!
Geoffrey Bull, kes oli kommunistlikus Hiinas vangis usu pärast, oli kaotanud peaaegu kõik, kaasa arvatud oma Piibli. Oma vaimu hoidis ta värskena korrates kirjakohti Piiblist, mis olid tal peas. Tema palved põhinesid kahtlemata suuresti sellel Jumala Sõna varamul. Käesolev psalm on kokku pandud mitmetest kirjakohtadest. Stafford Wright kommenteerib: Selle põhjal, mis meie vaimus sisaldub, saab koostada kasulikke Piibli-põhiseid palveid. Psalmist alustab ja lõpetab üleskutsega ülistamiseks (s 1-4, 19-21). Ülistus on meie jumalateenistuste tuum, kuid see peaks laienema kuni meie elu äärealadeni. Tõelist ülistust on defineeritud nii - see on vabatahtlikult kogu oma elu allutamine Jumalale.
Ülistajad ja ülistusjuhid ei tohiks olla keskendunud ainult käeolevale hetkele ja kohalikule elule. Psalmist tuletab meile meelde, et Jumalal on võim loomuliku maailma üle ja kõikide võimutaotlejate üle (s 5-7), oma päästmistöö ja kohtumõistmise üle ajaloos (s 8-12). Ta kuulutab Jumala triumfi, pöördudes otse Jumala poole (s 13,14) – mis peaks alati olema osa meie ülistusest.
Selle kommentaari autor: David Blair