Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Aj 20:1-19
Joosafat võidab moabid ja ammonlased1Aga pärast seda tulid moabid ja ammonlased, ja nendega koos oli meunlasi, Joosafati vastu sõdima.
2Siis tuldi ja teatati Joosafatile: "Sinu vastu tuleb suur jõuk teiselt poolt merd Aramist. Vaata, nad on Haseson-Taamaris, see on Een-Gedis!"
3Siis Joosafat hakkas kartma ja pööras oma palge Issandat otsima; ta kuulutas välja paastu kogu Juudas.
4Ja Juuda kogunes Issandalt abi otsima, ka kõigist Juuda linnadest tuldi Issandat otsima.
5Ja Joosafat seisis Juuda ja Jeruusalemma koguduses Issanda kojas uue õue ees
6ning ütles: "Issand, meie vanemate Jumal, kas pole mitte sina Jumal taevas ja kõigi paganate kuningriikide valitseja? Sinu käes on ju jõud ja vägi, ja ükski ei suuda sulle vastu panna.
7Eks ole sina, meie Jumal, ära ajanud selle maa elanikud oma Iisraeli rahva eest ja andnud maa igaveseks ajaks oma sõbra Aabrahami soole?
8Nemad on seal elanud ja on seal ehitanud sinule, su nimele pühamu, öeldes:
9Kui meid tabab õnnetus, mõõk, kohus, katk või nälg, siis me astume selle koja ette ja sinu ette, sest selles kojas on sinu nimi. Ja me hüüame sinu poole oma kitsikuses, et sa meid kuuleksid ja aitaksid.
10Ja nüüd, vaata, Ammoni, Moabi ja Seiri mäestiku pojad, kelle maast sa ei lubanud Iisraeli läbi minna, kui nad Egiptusemaalt tulid, vaid pidid neist mööda minema ega saanud neid hävitada,
11vaata, need maksavad nüüd meile kätte, tulles meid välja ajama sinu omandist, mille sa meile oled andnud pärida.
12Meie Jumal, kas sa ei tahaks nende üle kohut mõista? Sest meil pole jõudu selle suure jõugu ees, kes tuleb meile kallale, ja me ise ei tea, mida peaksime tegema, vaid meie silmad vaatavad sinu poole!"13Ja kogu Juuda seisis Issanda ees, isegi nende väetid, nende naised ja lapsed.
14Ja Issanda Vaim tuli Jahasieli, Sakarja poja peale, kes oli Aasafi järeltulijaist pärit oleva leviit Mattanja poja Jeieli poja Benaja poja Sakarja poeg,
15ja ta ütles: "Pange tähele, kogu Juuda, Jeruusalemma elanikud ja kuningas Joosafat: Nõnda ütleb teile Issand: Ärge kartke ja ärge tundke hirmu selle suure jõugu ees, sest see pole teie, vaid Jumala sõda!
16Minge homme alla nende vastu! Vaata, nad tulevad üles mööda Siisi tõusuteed ja te kohtate neid oru lõpus ida pool Jerueli kõrbe.
17Seejuures ei ole teil vaja sõdida. Astuge ette, seiske ja vaadake, kuidas Issand teid päästab, Juuda ja Jeruusalemm! Ärge kartke ja ärge tundke hirmu! Minge homme nende vastu ja Issand on teiega!"
18Siis Joosafat kummardas silmili maha ja kõik Juuda ja Jeruusalemma elanikud heitsid Issanda ette ning kummardasid Issandat.
19Ja need leviidid, kes olid kehatlastest ja korahlastest, tõusid üles, et Issandat, Iisraeli Jumalat, ülivalju häälega kiita.
Kujutle ennast kui ühte Juuda kodanikku rändamas Jeruusalemma: mehed, naised, lapsed. Suur vaenlase sõjavägi läheneb. Sa paastud. Seisa Jumala ees ja imetled Joosafati otsusekindlust ja Jahasieli otsekohest julgust (ta on leviit, kes astub välja prohveti rollist). Järgi kuningat, alandades ennast Jumala ette. Las vali laul jõuab sinna, kuhu räägitud sõnad ei saa jõuda. Siis kuula, mis on juhtunud vaenlasega. Kas nad kuulsid laulmist kui teistsugust müra? Siiski alustasid nad vennatapusõda. Maakoht muutub suureks kalmistuks ja sõjasaaki saab kolm päeva minema kanda. Kas kuuled ennast ütlemas, see on lugu, mida räägiksin lastelastele?
Kas see lugu on pisut filmilik? Joosafatil oli tegelikult omal suur armee (17:12-19). Kroonik rääkis selle loo sellisel viisil, et väljendada oma olulisi muresid. Joosafati palves kajab Saalomoni palve (6:28-31) ja ka varasem Taaveti oma. Joosafat teab oma ajalugu, ta teab tõotust Aabrahamile, siin on teise Moosese raamatu keel, ta teab Joosua võitlusest. Pane tähele küsimusi tema palves. Kas sa küsid Jumalalt palves küsimusi? Kuidas need küsimused aitavad sul kasvada?