Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ap 19:30-40
Efesose hõbeseppade mäss30Aga kui Paulus tahtis rahvakoosolekule minna, ei lasknud jüngrid teda.
31Isegi mõned Aasiamaa ülemad, kes olid ta sõbrad, saatsid mehi ta juurde paluma, et ta ei näitaks end teatris.32Ühed karjusid nüüd üht, teised teist, sest rahvakogu oli segaduses, suurem hulk ei teadnudki, misjaoks nad olid kokku tulnud.
33Siis mõned rahva hulgast selgitasid olukorda Aleksandrosele, kelle juudid olid ette lükanud. Aleksandros aga viipas käega, tahtes pidada rahvakoosoleku ees kaitsekõnet.
34Aga kui nad mõistsid, et ta on juut, tõstsid nad kisa ja karjusid kõik nagu ühest suust ligi kaks tundi: "Suur on efeslaste Artemis!"
35Aga linnakirjutaja vaigistas viimaks rahva ja lausus: "Efesose mehed, kas on ühtegi inimest, kes ei tea, et efeslaste linn on suure Artemise ja tema taevast mahalangenud kuju hoidja?
36Et see on vaieldamatu tõsiasi, siis on teie kohus vait olla ja mitte midagi ennatlikult ette võtta.
37Te ju olete siia toonud need mehed, kes ei ole templiriisujad ega meie jumalanna teotajad.
38Kui nüüd Demeetriosel ja temaga koos olevatel käsitöölistel on kellegi peale kaebamist, siis selleks peetakse kohtupäevi ja on olemas maavalitsejad; süüdistagu nad seal üksteist.
39Ja kui teil on veel mingeid nõudmisi, siis arutatakse seda korralisel rahvakoosolekul.
40Meie oleme ju ohus, et meid tänase kokkutormamise pärast süüdistatakse mässutõstmises, milleks ei olnud mingit põhjust ja millest me ei suuda aru anda." Ja nende sõnadega õnnestus tal rahvakoosolek laiali saata.
Iga kord kui evangeelium teeb võidukäiku kohtab see ka vastuseisu. Efesoses juhtis seda vastuseisu Demeetrius, turistidele meeneid müüv hõbesepp. Artemis oli üks Efesoses olevast seitsmest maailmaimest, viljakuse ja jahi jumalanna, keda seostati ka idapool kummardatava ema jumalannaga. Kreeklastel oli tavaks öelda: „Päikesel pole oma teekonnal midagi kaunimat vaadata kui Diana tempel“. Demeetriuse jaoks aga oli kristlus oht kõigele sellele vägevusele ning kummardamisele ning seepärast kutsub ta kokku kohaliku tsunfti koosoleku mis omakorda ajab terve linna vastu seisma kristlaste evangeeliumile.
Demeetrius võis ju ise arvata, et tema tegutsemine kristluse vastu oli suunatud ning mõjutatud
Kõrgematest jõududest ( s 27). Sel juhul aga pettis ta iseennast. Sest tegelikult oli kristlus talle ja tema kaaslastele lihtsalt majanduslik oht ja tema vastuseisu südames oli selgelt majanduslik motiiv. Demeetrius võis oma tegelike motiivide suhtes olla pime, nii nagu ka enamik linnarahvast. Peale kahetunnist karjumist, ei teadnud enamik, miks nad üldse seal olid. Ei olnud selleks ju mingit põhjust, nagu kinnitas ka linnaametnik. Üsna kindlalt lisas just Luukas selle märkuse, näitamaks, et kristluses ei olnud Roomale mingit ohtu.
Milline peaks olema meie järeldus? Vast see, et mitte evangeelium pole ebakohane või ebaloogiline – vaid enamasti on seda opositsioon milleks tegelikult „ei ole mingit põhjust“ ( s 40).
Selle kommentaari autor: Paul Beasley-Murray