Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ap 21:1-16
Paulus reisib Jeruusalemma1Aga kui see sündis, et meie neist lahkusime ja merele läksime, siis tulime otseteed sõites Koosi saarele, teisel päeval aga Roodosele ja sealt Patarasse.
2Seal me leidsime laeva, mis suundus Foiniikiasse, astusime sellele ja sõitsime minema.
3Aga kui Küpros paistma hakkas, jätsime selle pahemat kätt, purjetasime Süüriasse ja randusime Tüüroses, sest seal pidi laev lossitama.
4Seal me leidsime jüngreid ja jäime nende juurde seitsmeks päevaks. Nemad ütlesid Paulusele Vaimu mõjul, et ta ei läheks Jeruusalemma.
5Kui me need päevad seal olime mööda saatnud, asusime teele; ja nemad kõik naiste ja lastega saatsid meid linnast välja. Ja ranna ääres me laskusime põlvili ning, olles palvetanud,
6andsime üksteisele jumalagajätuks suud. Ja meie astusime laevale, nemad aga pöördusid tagasi koju.7Meie jätkasime aga purjetamist ning saabusime Tüürosest Ptolemaisi, teretasime vendi ning jäime üheks päevaks nende juurde.
8Järgmisel päeval me lahkusime sealt, jõudsime Kaisareasse ja astusime sisse evangelist Filippuse kotta, kes oli üks neist seitsmest, ja jäime tema juurde.
9Temal oli neli tütart, kes olid neitsid ja kõnelesid prohvetlikult.
10Kui me mõneks päevaks sinna jäime, tuli Juudamaalt prohvet, Agabos nimi.
11Ja ta tuli meie juurde, võttis Pauluse vöö, sidus oma käed ja jalad kinni ning ütles: "Nii ütleb Püha Vaim: Mehe, kelle oma on see vöö, aheldavad juudid nõnda Jeruusalemmas ja annavad paganate kätte."
12Seda kuuldes palusime meie ja ka sealsed vennad Paulust, et ta ei läheks Jeruusalemma.
13Seepeale vastas Paulus: "Mis te teete, et te nutate ja vaevate mu südant! Sest ma olen valmis mitte üksnes laskma ennast Jeruusalemmas aheldada, vaid ka surema Issanda Jeesuse nime pärast."
14Aga kui ta ei lasknud end ümber veenda, rahunesime ja ütlesime: "Sündigu Issanda tahtmine!"15Pärast neid päevi me valmistusime teeleminekuks ja läksime Jeruusalemma.
16Meiega tulid ka mõned jüngrid Kaisareast, kes viisid meid ühe ammuse jüngri Mnaasoni, Küprose mehe juurde, kelle külalisteks me pidime jääma.
Tänases tekstis on prohvetite kohta mitmeid intrigieerivaid väiteid. Näiteks milleks on siin viide Filippuse neljale tütrele, kellel oli prohvetiand – ja mida ütleb see nt piibellikest alustest Jumala poolt naiste määratud rollide kohta vaimulikus teenimises tänapäeva kogudustes?
Vaatleme lähemalt teemat, mille Agabus tekstis tõstatas. Üks minu kolleege teenimises sai kord prohevteeringu oma koguduse respekteeritud liikmelt. Prohevteeringu sõnum lühidalt kõlast, et mu kolleegil oli ”kontrolli vaim”; et tema soovis isiklikult otsustada kõiki asju ega nõustunud,et ka kellelgi teisel võiks õigus olla. Ja kui mu kolleeg poleks seda sõnumit vastu võtnud, oleks ta sellega sõnumi sisu tõestanud! Olukord oli üsna ohtlik ja valus. Isiklikult kinnitasin oma sõbrale, et minu arvates too prohvet eksis, kuna ta enese käitumisest aimus üleolekut ja domineerimissoovi.
Isegi kui ( nagu salmides 10,11) prohveteering on igati õige, võib selle eesmärk ning rakendamine jääda siiski ebaselgemaks kui prohveteerija arvab. Kindlasti kogesid Pauluse sõbrad, et Jumal oli andnud oma hoiatuse, et päästa Paulust Jeruusalemme ning kannatustesse minemast. Pauluse jaoks oli olukord teine. Kui ta oli vangistatud, siis pidi olema temas teadmine, et kõik sündiv oli täiesti Jumala plaaniga kooskõlas ning osa evangeeliumi viimisest Rooma. Tänane tekst tõstab kindlasti ausse need, kes jagavad sõnumit Jumalalt, siiski rõhutab see ka vajadust järele katsuda ning eristada oluline ja õge sõnumite rakendamisel ( vt 9:16, 14:22).
Selle kommentaari autor: David Spriggs