Eelnenule jätkuks toob Paulus kohe juurde Kristuse õpetuse ( „Nõnda siis/ seepärast“ s 12)
Ta eeldab, et Kristuse erakordne alandlikkus avaldab kuulajatele sügavat mõju, õhutades neid aktiivselt kaasa reageerima ja tegusema. Samas valmistab ta teed järgmisele armastuse julgustusele kõnetades filiplasi: „mu armsad“ . Pauluse kallistus on peaaegu tuntav. Ta kiidab neid sõnakuulelikkuse eest, mis on jätkunud ka tema eemaloleku kestel. Kas ei võiks meilegi siin olla innustus – saata kirju, sms-e, e-maile – neile noortele kristlastele kes on kodus/ kodukogudusest eemal?
Paulus on toonud esile salmides 6-11 tõelise väljakutsete järgnevuse: „ Kristus võttis…. Loobus… alandas…. Sai sõnakuulelikuks…“ - need on kõik aktiivset tegutsemist väljendavad verbid, mis kirjeldavad kuidas Kristuse elus sai reaalsuseks meie päästeplaan. See oli aktiivne pingutus. Ning sarnaselt peame meiegi „valmistama“ „vaeva nägema“ oma pääste pärast ( s 12).
Vajadus Kristuse kirkust esile tuua (s 11) - leiab vastuse 16 salmis. JA tema väljavalamine ohvrina kangastub Pauluse vaates - salmis 17.
Valmistama midagi, tähendab midagi valmis saama, lõpetama. Päästmine antakse meile täiesti armust, kuigi vaid usu kaudu- nii ei räägi Paulus siin oma pääste väljateenimisest tegude abil, vaid sellise päästva elu kujundamisest, milliseks meie elu võib saada Kristuses ja mis sisaldab oma tahte ning tegude järjest suuremat alistamist Jumala tahtele ja eesmärkidele. Selle jooksul toimub „kinni pidamine elusõnast“ ( s 16) ja filiplastel tuleb see hästi välja. Rohkem teeb Paulusele muret koguduse eesmärk seista Kristuse ees ilma plekita, saada täiesti pühaks ning seeläbi särada pimeduses ( s 15). Taoline Pauluse vaade näitab meile, et ta suhtus äärmise tõsidusega patu petlikusse ning hävitavasse mõjusse. Miks muidu on vaja „kartuse ja värinaga“ ( s 12) päästvat elu kujundada. Paulus soovitab tungivalt radikaalset tegutsemist et peatada igasugune vaidlemine ning kaeblemine (s 14). On vaja pingutada ja näha vaeva, et muutuda plekituks ja puhtaks ( s 14,15).