Timoteose isetu huvi filiplaste käekäigu vastu asetub teravasse kontrasti teiste enesekesksete huvidega ( s 21, 2:4). Pauluse lugejad olid tuttavad Timoteose tagasihoidlikkusega, samas tundsid nad kindlasti tema väljapaistvaid iseloomujooni: tema pühendumist olla Pauluse kõrval isegi vangis, valmisolekut olla jätkuvalt sõnumiviija ning ette võtte kurnav 80 päevane ringreis 8 s 19), kõige enam aga tema püüd alati asetada esikohale Jeesus Kristus ( s 22). Sest öeldes Issandale „ Olen valmis tegema sinu heaks kõike“ ( ilma reservatsioonide või lisatingimusteta) tähendab asetada Jumala tahe tõesti esimesele kohale, nii nagu tegid Paulus ja Timoteos; ning nagu ka praegu lugematud mehed ja naised seda kartmatult teevad minnes maailma kõige ohtlikemasse paikadesse kuulutama. See on tõeline isetu alandlikkus, mis oli ka Kristusel.
Epafroditos ( kelle nimi tähendab „võluv“)saadeti filiplaste poolt Paulusele andi viima ( 4:18) ning talle ka abiks jääma. Paulus tunnustus sellele teole ( s 25) annab aimu suurepärasest ülesande täitmisest, mille juures ometi Epafroditos peaaegu surma saab ( s 27, 30). 30. salmi võtmefraas on „surmasuus ega hoolinud oma elust,“, mida võiks tõlkida ka oma eluga mängimist. Sama väljendit kasutati neil puhkudel kui kristlased julgesid matta katkust nakatunud surnute ihusid, keda nende omaksed olid kodudest välja visanud, ning kui nad julgesid hoolitseda nende eest kes olid nakatunud….isegi vaenlaste eest.
Siinkohal meenuvad mulle need kristlased kes teenisid oma kongikaaslasi kes Kwai jõe ääres suremas olid, või peapiiskop Janani Luwum, kes astus vastu Idi Aminile ning selle eest maha lasti – siia tuleb liita kõik need, kes oma eluga riskides on teeninud Kristust ja kuulutanud tema õpetust elu ning tegudega. Kuidas selline eluviis muutub väljakutseks isekale, ennast hellitavale ja mugavale kristlusele!