Loe läbi alltoodud kirjakoht: Fl 4:10 - 23
Apostli tänu abi eest10Väga suureks rõõmuks Issandas oli mulle see, et te viimaks jälle virgusite mõtlema minule; sest teie olete ju mõelnud, aga teil polnud sobivat juhust.
11Ma ei ütle seda puuduse pärast, kuna ma olen õppinud olema rahul sellega, mis mul on.
12Oskan elada kehvalt ja oskan elada ka jõukalt, olen kõigega ja kõigi oludega tuttav: nii kõhtu täis sööma kui nälgima, elama nii jõukuses kui puuduses.
13Ma suudan kõik tema läbi, kes teeb mind vägevaks.
14Ometi, te tegite hästi, et võtsite osa minu kitsikusest.
15Teie, filiplased, ju teate, et evangeeliumi kuulutamise alguses, kui ma Makedooniast lahkusin, ei olnud ükski kogudus peale teie andmise ja võtmise arvestamisel minuga osaduses,
16sest teie saatsite minu vajadusteks abi ka Tessaloonikasse rohkem kui ühe korra.
17See pole nii, et ma otsin andi, vaid ma otsin vilja, mis kasvatab teiepoolset arvet.
18Mul on nüüd kõike ja küllaga! Mu käed said täis, kui ma Epafroditoselt võtsin vastu teiepoolse anni hea lõhnana, soodsa ohvrina, mis on Jumalale meelepärane.
19Küll mu Jumal täidab kõik teie vajadused oma rikkust mööda kirkusega Kristuses Jeesuses.
20Aga Jumalale ja meie Isale olgu kirkus igavesest ajast igavesti! Aamen.Lõputervitus21Tervitage kõiki pühasid Kristuses Jeesuses! Teid tervitavad minuga olevad vennad.
22Teid tervitavad kõik pühad, eriti aga need, kes on keisri kojast.
23Meie Issanda Jeesuse Kristuse arm olgu teie vaimuga!
Paulus on silmitsi dilemmaga. Tal on vaja filiplasi nende anni eest tänada ( s 15,16) , kuid ta ei soovi ka kuidagi teha kompromissi rahulolemise põhimõttes ükskõik millises olukorras - mille on õppinud ( kiri viitab et see õppetund ei ole talle ka kerge olnud). Seesama rahulolemise põhimõte esitab tänapäeval väljakutse tahan-kohe, loterii-hulluse ning võida-kohe –peavõit mentaliteedile ühiskonnas. Samas on see ka ainuke võti religiooni kõrgeimate „dividendideni“ ( 1Tm 6;6).
Andja on alati rohkem rahul kui saaja ( Ap 20:35) ja nii libiseb Pauluse tänu kiiresti hoopis meelsusele andide taga - ning ka salmis 10 väljendatud murele, headusele ( s 14) mis muutub „krediidiks andjate arvel“ (s 17) ning on võrdpilt Vana Testamendi ohvritoomisele (s 18).
On ülioluline, et andes nii üksikisiku kui ka kogudusena, see vaimulik printsiip võiks tõusta esile. Jumal ei ole mitte inimesele võlgu vastavalt viimase vajadustele (s 11), ja me ei leia tänases tekstis mingit õigustust pelgale eduevangeeliumile. Jumala heldus väljendub tema armurikkuses meie vastu „kõiges tarkuses ja arusaamises“( Ef 1:8).
Ometi – Pauluse rahulolemine oma isiklike vajaduste suhtes on ainult üks külg kõikevallutavas veendumuses et ta suudab korda saata kõike Temas , kes annab talle jõu ( s 13). Just see äratundmine, annab jõu kogu tema apostellikule missioonile - jutlustades, reisides, uut üles tuues, kogudusi rajades, ohtudele näkku vaadates, vangis olles… kõiges mis võis sündida ja sündis. Ning kõik kristlikud juhid, kes pole rahul sellega mis nende osaks on antud – peaksid end selle kirjakoha valgel tõsiselt läbi katsuma.
See „ma suudan!“ on nii meeletult positiivne! See ei jäta ruumi mingisugustele „ma ei suuda“ variantidele. See on suhtumine mis suudab haarata visiooni, hüpata üle turvavõrgustiku, arendada kuningriiki ning uskuda, et Jumalaga koos saab ilmvõimatu reaalseks! Pauluse viimane tervitus demonstreerib just seda. Sest kui paljud teised oleksid oodanud keisri perekonda usule tulevat ning julgenud silmitsi olla tagakiusuga sest keeldusid keisrit Issandaks nimetamast? Võimatu? Võimalik – usus, palveis, tunnistuses ning veendumuses: „ma suudan kõik temas!“
Selle kommentaari autor: Michael Baughen