Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Aj 22:1-12
Juuda kuningas Ahasja1Siis Jeruusalemma elanikud tõstsid tema noorima poja Ahasja tema asemele kuningaks, sest kõik vanemad pojad oli tapnud see röövjõuk, kes koos araablastega oli tunginud leeri. Ja nõnda sai Ahasja, Juuda kuninga Joorami poeg, kuningaks.
2Ahasja oli kuningaks saades kakskümmend kaks aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas ühe aasta; ta ema nimi oli Atalja, Omri tütar.
3Temagi käis Ahabi soo teedel, sest ta ema oli temale nõuandjaks süütegude kordasaatmisel.
4Ta tegi kurja Issanda silmis, nõnda nagu Ahabi sugu, sest nemad olid tema nõuandjad pärast ta isa surma, hukatuseks temale.
5Tema käis ka nende nõuande järgi ja läks koos Jooramiga, Iisraeli kuninga Ahabi pojaga, sõtta Süüria kuninga Hasaeli vastu Gileadi Raamotisse; aga süürlased haavasid Jooramit.
6Siis ta tuli tagasi, et Jisreelis ennast ravida, sest tal olid haavad, mis temale Raamas olid löödud, kui ta sõdis Süüria kuninga Hasaeli vastu. Ja Juuda kuningas Asarja, Joorami poeg, tuli alla Jisreeli vaatama Jooramit, Ahabi poega, kui see oli haige.
7Aga Jumalalt oli see Ahasjale hukatuseks, et ta tuli Joorami juurde; sest sinna jõudnult läks ta koos Jooramiga Nimsi poja Jehu juurde, keda Issand oli võidnud Ahabi sugu hävitama.
8Ja kui Jehu mõistis kohut Ahabi soo üle, siis ta kohtas Juuda vürste ja Ahasja vendade poegi, kes Ahasjat teenisid, ja tappis need.
9Siis ta otsis Ahasjat; too võeti kinni Samaarias, kus ta ennast varjas. Ta viidi Jehu juurde ja surmati. Ja ta maeti maha, sest nad ütlesid: "Tema on selle Joosafati pojapoeg, kes otsis Issandat kõigest oma südamest." Ja Ahasja sool ei olnud kedagi, kes oleks suutnud valitseda.Atalja haarab kuningavõimu10Kui Ahasja ema Atalja nägi, et ta poeg oli surnud, siis ta võttis kätte ja hävitas kogu Juuda koja kuningliku soo.
11Aga Joosabat, kuninga tütar, võttis surmale määratud kuningapoegade hulgast salaja Ahasja poja Joase ja pani tema ja ta imetaja ühte magamiskambrisse; nõnda peitis teda Joosabat, kuningas Joorami tütar, preester Joojada naine - sest ta oli Ahasja õde -, Atalja eest, ja nõnda ei saanud see teda surmata.
12Ja Joas oli nende juures Jumala kojas peidus kuus aastat, kuna Atalja valitses maad.
Matused on sageli kurbpidulikud sündmused, ometi neile kes oma usalduse on asetanud Kristusesse, on see meeldetuletus, et elu siin ei ole lõplik vaid ainult värav tulevasse ellu igavikus, sellesse ellu mille jaoks meid on loodud. Matused tuletavad ka meelde, et igaüks meist jätab maha pärandi. See pärand võib ilmneda nendes eludes, kus oleme osalenud, tegevustes millest oleme rõõmu tundnud, või tähelepanuväärsetes saavutustes. Filmis „Suurepärane elu“ näidatakse James Stewartile viivu sellest, milline oleks elu olnud kui tema poleks kunagi elanud. Millise tõelise muutuse oled sina meie maailma toonud?
Loetud salmides asetatakse meie ette kolme kuninga pärandused. Jooram on juba kõhedusttekitavalt kõrvale pandud: „…ta läks ära, ilma et temast oleks hoolitud,“ ( 21:20); Ahasjat aga isegi ei mäletata tema enese pärast vaid ainult kui Joosafati poega. Hea kuninga pärandus jääb elama ka peale kuninga surma – ja teda peetakse meeles, kui seda, kes „…otsis Issandat kõigest oma südamest.” ( s 9).
Mõeldes oma elu peale, tõuseb meie ette väljakutse saada sellisteks inimesteks, kellest maha jääv pärand on tõeliselt väärtuslik. Selleks aga peame praeguses elus investeerima aega viisil mis tõstaks tähtsaimale kohale igavikulised asjad. Võta siis aega et hoolikalt ja rahulikult üle vaadata oma elu praegused prioriteedid. Mil viisil rajad pärandit järeltulijatele, kasutades Jumala abi oma elus? Kas investeerid Jumalariigi pärast enam teiste inimeste ellu? Mil määral viitab su ajakasutus sinu igatsusele ning otsingutele Jumala järele? Selles uurimisprotsessis on sul vaja enesele ka meelde tuletada Jumala tõotusi Tema töö jätkamise kohta Püha Vaimu vahendusel meis, selleks et rajada tõeline pärand mis kestab terve igaviku. Täna teda selle eest praegu!
Selle kommentaari autor: John Stephenson