Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Aj 28:1-27
Juuda kuningas Aahas1Aahas oli kuningaks saades kakskümmend aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas kuusteist aastat. Tema ei teinud, mis õige oli Issanda silmis, nõnda nagu tema isa Taavet,
2vaid käis Iisraeli kuningate teedel ja tegi ka valatud kujusid baalidele.
3Ja see oli tema, kes suitsutas Ben-Hinnomi orus ja laskis oma pojad käia läbi tule nende rahvaste jäledate tegude eeskujul, kelle Issand oli ära ajanud Iisraeli laste eest.
4Ta ohverdas ning suitsutas ohvrikünkail ja kõrgendikel ja iga halja puu all.5Ja Issand, tema Jumal, andis ta Süüria kuninga kätte; ja nad lõid teda ning võtsid temalt hulga vange ja viisid Damaskusesse. Ja ta anti ka Iisraeli kuninga kätte, kes valmistas temale suure kaotuse.
6Pekah, Remalja poeg, tappis ühe päevaga Juudast sada kakskümmend tuhat, kõik vahvad mehed, sellepärast et nad olid hüljanud Issanda, oma vanemate Jumala.
7Ja Sikri, Efraimi kangelane, tappis Maaseja, kuninga poja, ja Asrikami, kojaülema, ja Elkana, kes oli kuningast järgmine.
8Ja Iisraeli lapsed viisid oma vendadelt vangi naisi, poegi ja tütreid - kakssada tuhat, riisusid neilt ka palju saaki ja viisid saagi Samaariasse.9Aga seal oli Issanda prohvet, Ooded nimi, ja tema läks vastu sõjaväele, kes oli teel Samaariasse, ja ütles neile: "Vaata, Issand, teie vanemate Jumal, on vihastunud Juuda peale ja on andnud nad teie kätte. Ja teie olete neid tapnud niisuguse vihaga, mis ulatub taevani.
10Ja nüüd te mõtlete alistada Juuda ja Jeruusalemma lapsi endile sulaseiks ja teenijaiks. Kas pole ka teil endil süüd Issanda, teie Jumala ees?
11Aga kuulge nüüd mind ja viige tagasi vangid, keda te olete võtnud oma vendadelt, muidu tabab teid Issanda tuline viha!"12Siis tõusid mõned mehed efraimlaste peameestest: Asarja, Joohanani poeg, Berekja, Mesillemoti poeg, Hiskija, Sallumi poeg, ja Amaasa, Hadlai poeg, sõjast tulijaile vastu
13ja ütlesid neile: "Ärge tooge vange siia, sest te teete meid süüdlasteks Issanda ees, kui mõtlete lisa tuua meie pattudele ja süütegudele! Tõesti, meie süü on suur ja Iisraeli peal on tuline viha!"
14Siis sõjamehed loobusid vangidest ja saagist vürstide ja terve koguduse ees.
15Ja nimeliselt nimetatud mehed tõusid ning võtsid vangid ja riietasid saagist võetuga kõik, kes neist olid alasti: nad andsid neile riided selga ja jalatsid jalga, söötsid ja jootsid neid, võidsid neid ja panid eeslite selga kõik, kes olid nõrgad, ja viisid need Jeerikosse, Palmidelinna, nende vendade juurde. Seejärel tulid nad Samaariasse tagasi.16Selsamal ajal läkitas kuningas Aahas sõna Assuri kuningatele, et nad aitaksid teda.
17Sest ka edomlased tulid jälle ja lõid Juudat ning võtsid vange.
18Ja vilistid tungisid Juuda madalmaa ja lõunamaa linnadesse ning vallutasid Beet-Semesi, Ajjaloni, Gederoti, Sooko ja selle tütarlinnad, Timna ja selle tütarlinnad, Gimso ja selle tütarlinnad, ja asusid neisse.
19Sest Issand alandas Juudat Iisraeli kuninga Aahase pärast, sellepärast et ta andis Juudamaal vaba voli korralagedusele ja oli truuduseta Issanda vastu.
20Assuri kuningas Tiglat-Pileser aga tuli tema vastu ja kimbutas teda ega andnud temale toetust.
Siiani mainitud kuningatel oli mitmeid vigu, kuid tänases tekstis mainitud – kuningas Ahase kohta ei ole raamatu autoril mitte ühtegi head sõna. Kogu tema elu võib kokku võtta ühe sõnaga: Ebausaldatav, truudusetu. Tema tegude tagajärjel tuleb Põhja Iisraeli, selle valitud tööriista peale Jumala kohtumõistmine. Jumal karistab oma rahvast, et need pöörduksid tagasi Tema poole meeleparanduses ja usus. Ahasest aga jääb tagasipöördumine kaugele – tema usaldab kõiki teisi jumalaid ning oma tegudega paneb ta sümboolselt I-le punkti sulgedes templi uksed ( s 24) – sellega sulgeb ta välja ka Jumala inimeste igapäevaelust.
Kuidas reageerime meie kui elus tulevad olukorrad kus täielikult veame Jumalat alt? Kas pöördume tema poole tagasi meeleparanduses või paneb see meid veel enam mässama? Kas ka meie elus on oht, et võime totaalselt sulgeda uksed Jumala Püha Vaimu tööle?
Keset kogu seda äärmiselt traagilist sündmuskäiku, on ometi ka üks lootusekiir. Prohvet Ooded edastab Iisraeli armeele Jumala sõnumi. Ta kutsub neid üles ka selles olukorras kättemaksu asemel käituma õiglaselt ning armuliselt. Ja kui me Ahase juures näeme kuidas Jumala hoiatavast karistusest ei hoolita, siis sellel puhul tõuseb esile veendumus, mis viib viimaks meeleparanduseni. Siiski – see ei ole kuninga, vaid tavasõdurite meeleparandus, kes on selleks valmis prohveti tugeva julgustuse ning teatud Efraimi juhtide mõjul ( s 12).
Järgneb tähelepanuväärne pilt taastamisest mis eelneb tulevase kuninga tulekule ( s 14,15) – on riided neile kes on alasti, tervenemine neile, kes on haavatud. See on viitamine tulevale Messiale aga ka Püha Vaimu tööle uskujate eludes.
Kui tippjuhid langevad, kas meie oleme siis valmis õppima Oodedilt ja teistelt juhtidelt? Kas meil jagub julgust edasi anda väljakutset Jumalalt nii et sellele järgneks veendumus ja meeleparandus?
Selle kommentaari autor: John Stephenson