Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Aj 30:1-27
Paasapüha pidamist jätkatakse1Ja Hiskija läkitas sõna kogu Iisraelile ja Juudale ja kirjutas kirjad ka Efraimile ja Manassele, et nad tuleksid Issanda kotta Jeruusalemma pidama paasapüha Issanda, Iisraeli Jumala auks.
2Kuningas oma vürstidega ja kogu Jeruusalemma kogudusega oli otsustanud pidada paasapüha teises kuus.
3Sest nad ei saanud seda pidada õigel ajal, kuna preestrid ei olnud küllaldasel arvul endid pühitsenud ja rahvas ei olnud kogunenud Jeruusalemma.
4See asi oli õige kuninga silmis ja terve koguduse silmis.
5Ja nad otsustasid, et kutse pidi käima läbi kogu Iisraeli Beer-Sebast Daanini, et tuldaks Jeruusalemma paasapüha pidama Issanda, Iisraeli Jumala auks. Seda ei olnud peetud nii rohke osavõtuga, kui oli ette kirjutatud.6Ja jooksjad käisid kirjadega kuningalt ja tema vürstidelt läbi kogu Iisraeli ja Juuda ning ütlesid, nagu oli kuninga käsk: "Iisraeli lapsed, pöörduge taas Issanda, Aabrahami, Iisaki ja Iisraeli Jumala juurde, siis ta pöördub selle jäägi juurde, kes on pääsenud Assuri kuningate pihust!
7Ärge olge oma vanemate ja vendade sarnased, kes murdsid truudust Issandale, oma vanemate Jumalale, ja keda ta andis koleduste kätte, nõnda nagu te ise näete!
8Ärge tehke nüüd oma kaela kangeks, nagu teie vanemad tegid, andke käsi Issandale ja tulge tema pühamusse, mille ta on pühitsenud igaveseks ajaks, ja teenige Issandat, oma Jumalat, et ta pööraks teie pealt oma tulise viha!
9Sest kui te pöördute tagasi Issanda juurde, siis leiavad teie vennad ja pojad halastust oma vangistajate ees ja võivad tulla tagasi sellele maale. Sest Issand, teie Jumal, on armuline ja halastaja, ja ta ei pööra teilt oma palet, kui te pöördute tagasi tema juurde."
10Ja jooksjad käisid linnast linna Efraimi ja Manasse maal kuni Sebulonini; aga neid naerdi ja pilgati.
11Ainult mehed Aaserist, Manassest ja Sebulonist alandasid endid ja tulid Jeruusalemma.
12Ka Juudas oli Jumala käsi, andes neile üksmeelse südame kuninga ja vürstide Issanda sõna kohase käsu täitmiseks.13Nõnda kogunes palju rahvast Jeruusalemma, et pidada hapnemata leibade püha teises kuus - väga suur kogudus.
14Ja nad võtsid kätte ja kõrvaldasid Jeruusalemmas olevad altarid; nad kõrvaldasid ka kõik suitsutusaltarid ja viskasid Kidroni jõkke.
15Teise kuu neljateistkümnendal päeval tapsid nad paasatalle. Aga preestrid ja leviidid häbenesid, ja nad pühitsesid endid ning tõid Issanda kotta põletusohvreid.
16Ja nad asusid oma kohtadele jumalamehe Moosese Seaduse korra kohaselt: preestrid piserdasid leviitide käest vastuvõetud verd.
17Aga koguduses olid paljud, kes ei olnud ennast pühitsenud; seepärast tapsid leviidid paasatallesid kõigile, kes ei olnud puhtad, et neid pühitseda Issandale.
18Sest suur osa rahvast, paljud Efraimist, Manassest, Issaskarist ja Sebulonist, ei olnud ennast puhastanud, vaid nad sõid paasatalle teisiti, kui oli ette kirjutatud. Aga Hiskija oli nende eest palunud, öeldes: "Hea Issand annab andeks
19igaühele, kes valmistab oma südant otsima Jumalat, Issandat, oma vanemate Jumalat, kuigi ta ei ole puhas, nagu pühadus nõuab!"
20Ja Issand kuulis Hiskijat ning säästis rahva.
Preestrite ja leviitide kaudu kutsutakse kõiki Iisraeli ja Juuda elanikke sõnakuulelikkusele. Hiskija palub kõiki tulla Jeruusalemma hilinenud paasapühi veetma. Kutse sisaldas üleskutset patukahetsusele, mis hoolimata naerust ja pilkest, leiab vastukaja paljude südames (s 10, 11). Suur kokkutulek (s 13) on kindlasti suureks julgustuseks mitte ainult Hiskijale, vaid ka kõigile juhtidele, kes uuendavad oma pühitsuse Jumalale. Jälle on vaja teha natuke puhastustööd, paganlikud altarid linnas lõhutakse ja pühad kivid purustatakse, sel korral inimeste endi poolt (30:14). Puhastamine on läbiv teema Piiblis- kuni Jeesuse õpetuseni isiklikust moraalist: patuga halastamatu olla on vajalik alati (Mt 5:27-30, 6:24, 7:13,21).
Paasapüha pidustusete mõju on hämmastav. Preestreid ja leviite veendakse nende patus, ja isegi inimesed, kes pole läbi teinud rituaalset puhastust, kogunevad liha sööma, mida tavaliselt seadus ei luba(Lv 15:19-33). Seadus pannakse taas selle õigesse konteksti, milleks on valmistada inimeste südameid teenima Jumalat. Hiskija palve tunnistab, et Jumal on valmis vastu võtma neid, kes teda tõeliselt otsivad, ja annab nende patud andeks, ilma suurte rituaalideta (s 18,19). Siin jälle on eelaimus Uuest Testamendist, mis õpetab: nagu Paulus ütles efeslastele, on see arm, mille kaudu oleme päästetud (Ef 2:8,9), mitte rituaalid ega tarkuse tagaajamine.
Et tunda samasugust kaasahaaratust ja ülistuse rõõmu meie kirikutes täna, peame saama tänulikud südamed ja lubama Jumalal maha lõhkuda barjäärid inimeste vahel (s 25). Peame õnnistama üksteist ja pakkuma üksteisele palvet, õige südamega, mis jõuaks väga Jumalani (s 27). Kristlikus ülistuses ja leivamurdmises on meil eesõigus tähistada oma Paasatalle pidu. Meil on palju põhjusi, et olla rõõmus Jumala ees. Ta rõõmustab meie ülistuses, tõmbab meid sügavamale oma ligiollu ja rikastab meid, et võiksime olla õnnistuseks teistele.
Selle kommentaari autor: Elaine Storkey