Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Aj 32:20-33
Issand päästab Hiskija20Aga kuningas Hiskija ja prohvet Jesaja, Aamotsi poeg, palvetasid selle pärast ja kisendasid taeva poole.
21Siis Issand läkitas ingli, kes hävitas kõik sõjakangelased, pealikud ja vürstid Assuri kuninga leeris, ja too pidi minema tagasi oma maale, silmad häbi täis. Ja kui ta läks oma jumala kotta, siis ta oma lihased järeltulijad lõid tema seal mõõgaga maha.
22Nõnda päästis Issand Hiskija ja Jeruusalemma elanikud Assuri kuninga Sanheribi käest ja kõigi käest ja andis neile rahu ümberkaudu.
23Ja paljud tõid Jeruusalemma ande Issandale ja kalleid asju Juuda kuningale Hiskijale; ja ta tõusis pärast seda kõigi rahvaste silmis.Hiskija haigus24Neil päevil jäi Hiskija haigeks ja oli suremas; siis palvetas ta Issanda poole, kes vastas temale ja andis temale tunnustähe.
25Aga Hiskija ei tasunud heategu, mis temale tehti, vaid ta süda oli ülbe; seepärast oleks viha pidanud tabama teda, Juudat ja Jeruusalemma.
26Et aga Hiskija oma südame ülbuses ennast alandas, tema ja Jeruusalemma elanikud, siis ei tabanud Issanda viha neid Hiskija päevil.Hiskija valitsemisaeg27Ja Hiskijal oli väga palju rikkust ning au; ta hankis enesele hõbeda, kulla, kalliskivide, palsamite, kilpide ja igasugu kalliste asjade tagavarasid,
28ja varaaitu viljasaagi, veini ja õli tarvis, ja lautu igasugu loomadele ning tarasid karjadele.
29Ta ehitas enesele linnu ja tal oli suur kari lambaid, kitsi ja veiseid, sest Jumal andis temale väga suure varanduse.
30Ja tema, Hiskija, sulges ka Giihoni vete ülemjooksu ja juhtis veed alla lääne poole, Taaveti linna; Hiskijal läks korda kõik, mis ta tegi.
31Ja samuti siis, kui Paabeli vürstide vahemehed olid läkitatud tema juurde küsima tunnustähe asjas, mis maal oli aset leidnud, laskis Jumal teda vabalt toimida, kusjuures ta pani teda proovile, et teada saada kõike, mis tal südames oli.Hiskija surm32Ja muud Hiskija lood ja tema vagad teod, vaata, need on kirja pandud prohvet Jesaja, Aamotsi poja "Nägemustes", Juuda ja Iisraeli Kuningate raamatus.
33Siis Hiskija läks magama oma vanemate juurde ja ta maeti Taaveti poegade haudade astangule; kogu Juuda ja Jeruusalemma elanikud austasid teda, kui ta oli surnud. Ja tema poeg Manasse sai tema asemel kuningaks.
Pole kahtlust, et Hiskija oli märkimisväärne valitseja. Tal oli nii vaimulikku kui praktilist tarkust küllaga ja tema suur rikkus oli selle tunnistuseks. Kuid ta oli ka tavaline inimlik patustaja. Isegi kui Jumal vastas tema palvele tunnustähega, loeme, et ta pani uhkusega Jumalale vastu (s 25). Me ei tea, millise vormi see uhkus võttis või kuidas ta Jumalat ignoreeris, võibolla ta polnud valmis möönma tunnustähe reaalsust või polnud lihtsalt tänulik. Kuid edasi loeme, et ta kahetses oma uhkust, et ära hoida Jumala viha (s 26,27).
See küsimus on selgelt Hiskija jaoks väga oluline, sest Hiskija saab teise võimaluse, kui saadikud tulevad Paabeli valitsejate juurest tunnustähe kohta aru pärima. Hiskija vastus näitab Jumalale, mis on tegelikult tema südames (s 31). Huvitav on, et meile ei räägita, mida Jumal seal näeb. Mõned asjad pole meile teadmiseks, vaid need on inimese ja Jumala vahelised. Kui me võrdleme 2Kn paralleelkirjakohta, siis selgub, et Hiskija oli siiski süüdi uhkuses ja isekuses (2Kn 20:12,13,19). Sellest hoolimata austatakse Hiskijat pärast surma kui tarka ja sõnakuulelikku Jumala sulast (s 33). See on ühe ebatäiusliku, kuid ustava elu lõpp, mitte patuta, vaid pattukahetseva elu lõpp, mis oli piisavalt alandlik, et pidevalt otsida ja vastu võtta andestust Jumalalt.
On kainestav kujutleda, kuidas meie endi järelehüüe võiks kõlada. Kuidas võiksid need, kes meid tundsid, rääkida meie usus käimisest ja meie tarkusest või selle puudumisest? Kas nad on alati meist õigesti aru saanud? Vastus on arvatavsti ei, sest meie kõigi elus on valdkondi - nagu ka Hiskija omas -, mis on vaid Jumala ja meie vahelised. Ja olulisem küsimus on siiski, kuidas Jumal ise võiks kirjutada meie nekroloogi. Sest lõppude lõpuks on ju Jumala arvamus see, mis loeb.
Selle kommentaari autor: Elaine Storkey