Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2 Aj 36:2-23
Juuda kuningas Jooahas2Jooahas oli kuningaks saades kakskümmend kolm aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas kolm kuud.
3Aga Egiptuse kuningas kõrvaldas ta Jeruusalemmas võimult ja pani maale rahatrahvi peale: sada talenti hõbedat ja talent kulda.
4Ja Egiptuse kuningas tõstis tema venna Eljakimi Juuda ja Jeruusalemma kuningaks ning muutis tema nime Joojakimiks; aga Jooahase, tema venna, võttis Neko ja viis Egiptusesse.Juuda kuningas Joojakim5Joojakim oli kuningaks saades kakskümmend viis aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas üksteist aastat; tema tegi kurja Issanda, oma Jumala silmis.
6Nebukadnetsar, Paabeli kuningas, tuli tema vastu ja sidus ta vaskahelatega, et teda Paabelisse viia.
7Ka osa Issanda koja riistu viis Nebukadnetsar Paabelisse ja pani need Paabelis oma templisse.
8Ja muud Joojakimi lood ja tema põlastusväärsed teod, mis ta tegi ja mis veel tema vastu leiti, vaata, need on kirja pandud Iisraeli ja Juuda Kuningate raamatus. Ja tema poeg Joojakin sai tema asemel kuningaks.Juuda kuningas Joojakin viiakse Paabelisse vangi9Joojakin oli kuningaks saades kaheksateist aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas kolm kuud ja kümme päeva; tema tegi kurja Issanda silmis.
10Ja aastavahetusel läkitas kuningas Nebukadnetsar talle järele ja laskis ta koos Issanda koja kalliste riistadega tuua Paabelisse, ja tõstis tema venna Sidkija Juuda ja Jeruusalemma kuningaks.Juuda kuningas Sidkija11Sidkija oli kuningaks saades kakskümmend üks aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas üksteist aastat.
12Tema tegi kurja Issanda, oma Jumala silmis; ta ei alandanud ennast prohvet Jeremija ees, kes rääkis Issanda käsul.
13Ta hakkas vastu ka kuningas Nebukadnetsarile, kes teda oli vannutanud Jumala juures; ja tema tegi oma kaela kangeks ja südame kõvaks ega pöördunud Issanda, Iisraeli Jumala poole.
14Nõndasamuti ka kõik Juuda vürstid, preestrid ja rahvas lisasid üha üleastumisi paganate igasugu jäleduste eeskujul ja rüvetasid Issanda koja, mille ta Jeruusalemmas oli pühitsenud.
15Ja Issand, nende vanemate Jumal, läkitas neile korduvalt sõna oma käskjalgade kaudu, sest ta tahtis säästa oma rahvast ja oma eluaset.
16Aga nad pilkasid Jumala käskjalgu, põlgasid tema sõnu ja tegid nalja tema prohvetitega, kuni Issanda viha tõusis oma rahva vastu, nõnda et enam ei olnud abi.Juudid viiakse Paabelisse vangi17Siis ta tõi nende kallale kaldealaste kuninga ja see tappis mõõgaga nende noored mehed nende pühas paigas ega andnud armu poisile ega tüdrukule, vanale ega raugale - Issand andis kõik tema kätte.
18Ja kõik Jumala koja riistad, suured ja väikesed, ja Issanda koja varandused ja kuninga ning tema vürstide varandused - need kõik viis ta Paabelisse.
19Ja nad põletasid Jumala koja, kiskusid maha Jeruusalemma müüri, põletasid tulega kõik selle paleed ja hävitasid kõik selle kallid asjad.
20Ja kes olid mõõgast üle jäänud, need viis ta Paabelisse vangi ja need said orjadeks temale ja ta poegadele kuni Pärsia kuningriigi valitsuse alguseni -
21et läheks täide Issanda sõna Jeremija suust -, kuni maa oli hüvitanud oma pidamata jäetud hingamispäevad: kõik laastatud oleku päevad olid hingamiseks, kuni seitsekümmend aastat sai täis.
Nüüd on käes Joosija sõnakuulmatuse tagajärjed täies ulatuses. Juuda läheb Egiptuse valitsuse alla. Joosiajle järgneb kolm poega, Jooahas (kolmeks lühikeseks kuuks enne vangistust Egiptuses, s 2–4), siis Joojakim (s 5–8), pojapoeg Joojakin (s 9,10) ja Sidkija (s 11–14). Need kuningad olid paigale pandud Egiptuse või Paabeli vallutajate poolt ja nad tegid kurja Issanda silmis. Joojakim kiusab taga prohveteid (Jr 26:20–23). Tema poeg Joojakin viiakse orjusesse Paabelisee ja ta vend Sidkija püüab saada vabaks Paabelist pugedes Egiptuse ees, kuid ta kukub läbi. Need on kindlasti halvad ajad Juuda kuningriigile ja Jeruusalemma inimestele. Kuid ikkagi Jumala hoiatused läbi prohvetite on lausutud kurtidele kõrvadele (s 15,16). Neid mõnitatakse, ei kuulata ja kiustakse taga(vt Lk 13:34; Ap 7:51,52). Lõpuks laseb Jumal oma maa Paabelil vallutada ja Jeruusalemma hävitada. Eksiili periood algab rahva ülejäägiga, kellest saavad tegelikult orjad Paaelis. See on Jumala kohtuotsus nii kuningatele kui rahvale.
Siiski on selles viimases peatükis kaks võimast lootusetooni. Kõigepealt, maa puhkab (s 21) ja saab puhastatud pärast saastumist inimestega, kes ei pidanud Jumala sõna. Teiseks, kui Pärsia kuningas tuleb võimule, siis Jumal liigutab tema südant. Ajaraamat lõpeb lubadusega vabastada, taastada ja üles ehitada tempel (s 22,23).
Siin on esitatud meie inimliku suhte lugu Jumalaga. Jumala kannatlikus ja halastus on sama suur kui inimlik patt ja sõnakuulmatus. Ilma lunastuseta viidaks täide kohtuotsus. Aga nagu ka meie puhul, pole kohtuotsus tavaliselt siiski lõplik. Alati on lootus, lunastuse võimalikkus. Niikaua kui meil on elu sees ja maailm on ikka paigas, on alati lunastuse võimalus. Sest Kristus pakub igale hingele võimalust muuta oma suunda ja uskuda vabastamisse ja päästmisse. Pakkumine kehtib kõigile, igal pool (Jh 3:16–18; 6:54; Il 22:17), kuni aeg saab otsa ja tuleb Jumala viimane kohus (Hb 9:27,28).