Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 2: 41-52
Kaheteistkümneaastane Jeesus templis41Tema vanemad käisid igal aastal paasapühadel Jeruusalemmas.
42Kui Jeesus oli saanud kaheteistkümneaastaseks, läksid nad üheskoos pühadeaja kombe järgi üles Jeruusalemma.
43Kui nad olid pärast nende päevade möödumist teel kodu poole, jäi Jeesus Jeruusalemma, ent tema vanemad ei teadnud seda.
44Aga et nad arvasid tema olevat teekaaslaste seas, käisid nad ära ühe päeva tee ja hakkasid alles siis otsima teda sugulaste ja tuttavate juurest.
45Ja kui nad teda ei leidnud, pöördusid nad teda otsides tagasi Jeruusalemma.
46Kolme päeva pärast sündis, et nad leidsid Jeesuse pühakojas istumas õpetajate keskel neid kuulamas ja küsitlemas.
47Kõik, kes teda kuulsid, olid hämmastunud tema mõistusest ja ta vastustest.
48Ja Jeesuse vanemad olid teda nähes jahmunud ning ta ema ütles talle: "Poeg, miks sa oled meile nõnda teinud? Vaata, su isa ja mina oleme sind südamevaluga otsinud."
49Ent tema ütles neile: "Miks te siis olete mind otsinud? Kas te ei teadnud, et ma pean olema neis paigus, mis on mu Isa päralt?"
50Aga nemad ei mõistnud neid sõnu, mis ta neile rääkis.
51Jeesus läks koos nendega ja tuli Naatsaretti ning oli neile allaheitlik. Tema ema hoidis kõik need lood oma südames alal.
52Ja Jeesus kasvas tarkuses ja pikkuses ja armus Jumala ja inimeste juures.
Apokrüüfilised evangeeliumid, mida kirik ei arvanud evangeeliumi kaanoni hulka, sisaldavad mitmeid lugusid Jeesuse lapsepõlvest. Enamik neist on üsna fantaasiarikkad, kujutades last, kelle tegutsemises avaldub juba varakult üleloomlik vägi. Kui suuresti erinev aga see üks evangeeliumidesse liidetud episood on kõikidest taolistest Jeesuse lapsepõlve lugudest!
Maarja ja Joosep on oma tavapärasel paasapühade teekonnal Jeruusalemma. Ning nad on korraldanud nii, et saavad paasapühasid tähistada koos sugulaste ja sõpradega seal ( s 44).
Selles ei ole midagi üleloomulikku. Ning isegi oma poja silmist kaotamine, tuttavate ja sõprade keskel, keda ka tema tundis, ei ole kuidagi ebatavaline. Sellistest olukordades eeldavad täiskasvanud et kantakse ühist vastutust kõikide laste eest. Ning selle turvalisuse peale võis loota.
Aga kui nad siis leiavad Jeesuse ( kolm päeva hiljem!) saavad Maarja ning Joosep suure šoki osaliseks. Ning võib-olla nüüd esimest korda oli neil tegelikult põhjust meenutada kõike mis juhtus 12 aastat tagasi. Juutlikus kontekstis võiks öelda, et Jeesus ligines väga kiiresti meheeale ning pidi seadma esmatähtsaks kõik need asjad mis olid ettevalmistuseks tema messia ülesande täitmisele. Tänane tekst on väike sissevaade neisse ettevalmistustesse.
Näeme kuidas Jeesusel ei ole mingeid kahtlusi oma saatuse suhtes ning ühtlasi teeb ta esmakordselt viite templile, kui „minu Isa majale“ ( s 49) – termin mida oleksid kõhelnud kasutada isegi Taavet ja Saalomon. Jeesuse jaoks aga oli see täisreaalsus.
Loetud tekst pakub meile erakordse eesõiguse heita pilk sellesse kohandumisprotsessi, mille Jeesuse vanemad pidid läbi tegema. Kogu lugu on illustratsiooniks Aukuninga hämmastavale kasvamisele „tarkuses ja pikkuses ja armus“ ( s 52) ning selle inkarnatsiooni külje üle me mõtiskleme üsna harva.
Selle kommentaari autor: Rob Willoughby