Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ef 3:1-13
Apostlist kui Jumala armu teenrist1Seetõttu mina, Paulus, olen Kristuse Jeesuse vang teie, paganate heaks.
2Jah, küllap te olete kuulnud Jumala armu majapidamisest, mis minu kätte on antud teie heaks!
3Jumal on mulle ilmutuse kaudu teatanud saladuse, nagu ma eespool lühidalt kirjutasin.
4Seda lugedes te võite mõista minu arusaamist Kristuse saladustest,
5mida muistsete põlvede aegu ei antud teada inimlastele nii, nagu see nüüd on ilmutatud tema pühadele apostlitele ja prohvetitele Vaimus:
6et paganadki on tõotuse kaaspärijad ja sama ihu liikmed ja kaasosalised Kristuses Jeesuses evangeeliumi kaudu.
7Selle evangeeliumi teenriks olen ma saanud Jumala armu kingituse kohaselt, mis mulle on antud tema väe toimel.
8Minule, kõige vähemale kõigi pühade seast, on antud see arm: kuulutada paganate seas evangeeliumi Kristuse äraarvamatust rikkusest
9ja valge ette tuua kõigile, mis on selle saladuse korraldus, mis on kätketud aegade algusest peale Jumalas, kes kõik on loonud.
10Nii saab nüüd Jumala mitmekülgne tarkus teatavaks koguduse kaudu taevastele valitsustele ja meelevaldadele
11ajastute ettemääramise järgi, mille ta on teinud teoks meie Issandas Kristuses Jeesuses,
12kelle sees usu läbi temasse on meil julgus ja usaldav ligipääs Jumalale.
13Seetõttu ma kutsun teid üles mitte loobuma, kui mind ahistatakse teie pärast - see on teie kirkus.
Pärast evangeeliumi pikka selgitamist võib tulla üllatusena, et Paulus räägib endast. Kas Paulus on osa evangeeliumist? Mingis mõttes küll ja seda on ka iga kristlik juht. Kas meile meeldib see või mitte, meid kui pastoreid on kutsutud kehastama kristlikku pühendumist terve koguduse jaoks ja lugu meie kutsumisest ja kristlikust kogemusest on osa põhjustest, miks inimesed tulevad usule ja on selles (s 13). See on osaline vastus küsimusele, millega me eile lõpetasime.
Paulusel muidugi oli eriline roll selles, et kogudus muutuks kõikehõlmavaks Kristuse kogukonnaks (s 4) ja Jumala plaani ilmutamises maailma vägevatele (1:9–10). Kuidas kogudus end võimudele kuuldavaks teeb (s 10)? Mitte tänavatel loosungeid karjudes (sest võimud pole kurdid ega karda müra), vaid sellega, et ta on kõikehõlmav kogukond. Kurjuse jõud on aktiivsed jagama inimesi etniliste, religioossete jm tunnuste järgi, mille tulemuseks on vihkamine, eraldamine, sõjad ja fanatism, ning valitsejad, kes edendavad sellist kurja. Paulus kuulutab evangeeliumi, Kristuse äraarvamatuid rikkusi (s 8). Kirikusse on oodatud kõik rassid ja rahvad, et moodustada suur armsastuse osadus kogu maailmas (J. Oxenham). Kui võimud näevad seda, teavad nad, et nende valitsusel on lõpp.
Selle kommentaari autor: Alastair Campbell