Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ül 5:2 -16
Pruut ja Jeruusalemma tütred1Saalomoni ilusaim laul.
2"Jooda mind oma suu suudlustega, sest sinu armastus on parem kui vein!
3Su õlide lõhn on magus, võideõli on su nimi - seepärast armastavad sind neitsid.
4Tõmba mind kaasa, tõttame! Vii mind, kuningas, oma kambritesse! Hõisakem ja tundkem sinust rõõmu, ülistagem sinu armastust enam kui veini! Õigusega armastatakse sind!
5Jeruusalemma tütred! Mina olen tõmmu, ometi nägus, otsekui Keedari telgid, otsekui Saalomoni telgiriided.
6Ärge vaadake mind, et ma olen nii tõmmu, et päike mind on pruunistanud! Mu ema pojad turtsusid mu vastu, mind pandi viinamägede vahiks - aga omaenese viinamäge pole ma saanud valvata.
7Ütle mulle, sina, keda mu hing armastab: Kus sa karja hoiad, kus sa seda lõunaajal lased lebada? Sest miks peaksin minema nagu looritatu su sõprade karjade juurde?"Pruudi ja peigmehe kahekõne8"Kui sa seda ei tea, sa ilusaim naistest, siis mine lammaste jälgi mööda ja karjata oma kitsetallekesi karjaste telkide juures!
9Ma võrdlen sind, mu kullake, vaarao vankrihobusega.
10Kaunid on su põsed palmikuis, kael merikarbikeedes.
11Me teeme sulle kuldehted, hõbedaga tipitud."
12"Niikaua kui kuningas on lauas, lõhnab mu nardiõli.
13Mu kallim on mulle mürrikimbukeseks, mis lebab mu rindade vahel.
14Mu kallim on mulle hennapõõsa õisikuks Een-Gedi viinamägedelt."
15"Vaata, sa oled ilus, mu kullake, vaata, sa oled ilus! Su silmad on tuvid."
16"Vaata, sa oled ilus, mu kallim, tõesti hurmav! Haljas on isegi meie säng:
17meie koja seinteks on seedrid, meie sarikaiks küpressid." 1"Mina olen Saaroni liilia, orgude lilleke."
2"Otsekui lilleke orjavitste keskel, nõnda on mu kullake tütarlaste keskel."
3"Otsekui õunapuu metsa puude keskel, nõnda on mu kallim noorte meeste keskel. Tema varjus ma igatsen istuda ja tema vili on mu suulaele magus.
Tõelise armastuse rada ei kulge iialgi takistusteta. Kas kirjeldatud ajutine ebakõla pruudi ja peiu suhtes toimus peale või enne pulmi? Tegelikult ei ole see oluline. Teame, et igas suhtes on oma kõrg ja madalhetked ja tegelikult loeb vaid see kuidas me neid käsitleme.
Võib-olla oli see naise tujukus mis ebakõla tõi ( s3) aga see võis olla ka süütu narrimine – igal juhul tuleb tal varsti oma kaotust tunnistada. Tema otsingute põhjus (s 6-8) toob meelde eelmise karmi kogemuse tänavatel ( 3:1-4) , seekord aga on olukord hullem. Kaotus – on need siis unistused või ebarealistlikud ootused teise suhtes – on vältimatu osa kasvavas suhtes. Valus õpime üksteisest ja iseenesest rohkem ning kui õpitut osatakse targalt ja taktitundeliselt edastada tunnistades vastastikust vastutust tuleb ka sellest kaotusest välja hea.
Sest just nüüd – kirjeldades oma peiu füüsilist ilu sõpradele, lisab pruut sõan „ sõber“ (s 16). Aga milline tähendus on sellel väikesel sõnal! See oli tema suurim kaotus, kui ta peiu eemal peletas ning seda tahab ta tagasi saada. „Õnnelikud on need mehed, kelle abikaasad on neile ühtlasi ka sõpradeks“ on öelnud ( Lloyd Carr).
Jeesus kutsub meid oma sõpradeks. Isegi elu pimedaimatel hetkedel, kui meie kaotusetunne on valdav nign meil puudub igasugune selgitus selle kohta mis meiega toimub; võime ikkagi eeldada ja teada et Tema on meiega – isegi kui see toimub pigem usu kui tunnete varal. Me võime hüüda koos Psalmistiga „ Mu Jumal, miks sa oled mind maha jätnud!“, siiski selle hüüdmise sisu ise tunnistab Jumala huvist meie vastu mis meid iial maha ei jäta.
Mida õpetab Jumal meie kaotuse läbi? Enamasti õpetab see meid lahti laskma asjadest, millest siiani me pole tahtnud loobuda, millestki mis meie elus seni on ära võtnud Jumala koha. Sest pikas perspektiivis on meie suhe Jumalaga see ainus, millele on väärtust.
Selle kommentaari autor: Jennifer Turner