Loe läbi alltoodud kirjakoht: Hb 4:14-5:10
Jeesusest kui suurest ülempreestrist14Et meil nüüd on suur ülempreester Jeesus, Jumala Poeg, kes on läbinud taevad, siis hoidkem kinni usust, mida me tunnistame!
15Sest meil pole niisugune ülempreester, kes ei suuda kaasa tunda meie nõrkustele, vaid selline, kes on olnud kõigiti kiusatud nii nagu meie, ja siiski ilma patuta.
16Läki siis julgusega armu aujärje ette, et me halastust saaksime ja armu abiks leiaksime parajal ajal!
1Iga ülempreester, kes võetakse inimeste hulgast, seatakse inimeste asemel läbi käima Jumalaga, et ta tooks ande ja ohvreid pattude eest.
2Ta suudab mõistvalt kohelda arutuid ja eksijaid, kuna ta isegi on nõrkusest piiratud.
3Ja selle nõrkuse tõttu peab ta niisamuti nagu rahva, nõnda ka iseenese eest ohverdama pattude pärast.4Ja keegi ei võta enesele seda au ise, vaid Jumala kutsel nagu Aarongi.
5Nõnda ei ole ka Kristus austanud ennast ise ülempreestriks saamisega, vaid see, kes talle on ütelnud:
"Sina oled mu Poeg, täna ma sünnitasin sinu."
6Nõnda ta ütleb ka teises kohas:
"Sina oled igavesti preester Melkisedeki korra järgi."
7Oma maise elu päevil ohverdas Jeesus palumisi ja anumisi suure hüüdmise ja pisaratega selle poole, kes teda võis päästa surmast, ja teda võeti kuulda tema allaheitlikkuse tõttu.
8Ja olles küll Poeg, õppis ta kuulekust selle läbi, mida ta kannatas.
9Ja kui ta oli saanud täiuslikuks, sai ta igavese pääste toojaks kõigile, kes on talle kuulekad,
10kuna Jumal oli kuulutanud tema ülempreestriks Melkisedeki korra järgi.
Meie suure ülempreestrina ( s 14) vahendab Jeesus Jumala õnnistusi meile ning inimeste palveid Jumalale ( 5:1). Püha Jumal ning patune inimene on Jumal inimeses lepitatud ( 13:11-14), mis tähendab et Jeesus vahendab seda suhet. Eelpool juba vaatlesime kui hämmastaval viisil täitis ta ülenpreestrile esitatud nõudmise kaastundlikkuse osas oma rahvaga ( 4:15, 5:2). Aga lihtsalt süpaatia iseenesest võib osutuda jõuetuks. Kui minul pole raha ja sinul samuti pennigi, siis võime üksteise vastu tunda kui suurt sümpaatioat tahes, aga see ei aita meid kumbagi. Jeesus kaasatundmine voolab ”armutroonilt” ( s 16); ja selline kaasatundmine mille seljataga on kõikvõimas kaasatundmine on võimeline korda saata meis seda mida ta soovib. Ning see on suurim stiimul usaldavaks palveks.
Kui Jeesus on ülempreestrina meie vahemees – siis toimib ta asendajana, võttes meie koha, et meie saaksime selles lepitavas vahetuses tema koha Isa ees. Üks selle hämmastava tõe tõlgendusi kõlab: ” Võime mõelda Jeesusest, kes astub konkreetsesse olukorda kus meil oodatakse Jumala uskumist ning usaldamist - ning selles olukorras ta tegutseb meie eest ja meiega koos..tehes seda kui vahemees inimese ja Jumala vahel....astudes meie kohale igal sammul – kus meie inimestena käitume inimlikult ning oleme Jumala poolt kutsutud üles näitama usku” (TF Torrance, The Mediation of Christ Paternoster). Paulus rääkis sellest samast põhitõest öeldes: ” sest te olete surnud ja teie elu on koos Kristusega Jumalas (Kl 3:3).
Luba siis enesele kogeda seda vabadust, mis tuleb sellest, et Jeesus meie vahemees katab meie elu enese omaga, igas aspektis. Sa oled nüüd vaba , spontaanseks , rõõmsaks vastuseks Talle, ülistuseks ja teenimiseks. Ainus mis meile jääb teha on ” ... salata oma mina ja võtta oma rist ja järgneda Talle!” ( Mt 16:24)
Selle kommentaari autor: Dennis Lennon